2. Reisikiri. Reisimuljeid Rootsi õuelasteaedadest

...ehk lugu sellest, kuidas MTÜ Lapsed õue liikmed 2014. aasta kevadel Rootsi õuelasteaedu külastasid. Artikkel "Natuke pori teeb kõhule head" avaldati aprillis 2015 ajakirjas Sensa.

Natuke pori teeb kõhule head

Liina Reisberg

Eelmise aasta märts oli Eestis ja Rootsis sarnane temperatuur nulli lähedal, siin-seal lumehanged, valdavalt aga maa must ja taevas sompus. See on aeg, mil eesti lapsi peetakse pigem toas kui lastakse neid porisse müttama. Rootsi õuelasteaedades on aga vastupidi lapsed saavad õues lustida iga ilmaga – mida porisem, seda lõbusam!

Tol varakevadel külastasime MTÜ Lapsed Õue algatajatena ja väikelaste vanematena kolme Stockholmi õuelasteaeda, et näha, kuidas võimatuna näiv - iga ilmaga õuesolemine -võimalikuks tehakse. Need lasteaiad kuuluvad kõik ühe katusorganisatsiooni Friluftsfrämjandet alla.

Tavalasteaedadest eristab õuelasteaedu peamiselt see, et looduses viibimisele pööratakse väga suurt tähelepanu. Mida vanemaks lapsed saavad, seda enam käivad nad ka lasteaia territooriumilt väljas. Väärtustatakse keskkonnateadlikke eluviise ning õpetatakse loodust tundma ja hoidma.

Mänguline Bullerby

Utsikteni õuelasteaias ootas meid kahekordne Bullerby-tüüpi maja, mis oleks imehästi võinud olla ka Haapsalu või Pärnu puitvillade musternäidiseks.

Saabusime lõuna ajal. Noorem rühm (1-3 a) magas parasjagu kärudes maja ees. Hoovi vaiksemas sopis paistis ka lihtne katusealune suvisemal ajal väljas magamiseks. Veel tervitasid meid puust turnimispuud, puurondid, mitmel näiteks rool küljes, mängumajake, ronimisköied, mis õpetajate sõnul puha lapsevanemate kätetöö. Meie väikese reisiseltskonna silmis oli õu meeldivalt lihtne, ilma plastmassi ja erksate värvideta, kodune ning loodusesse sulanduv.

Lasteaiaõpetajad jagasid meile oma kogemusi. Tähtsaim on vast see, et lastele meeldib õues. ei vaadata Rootsi õuelasteaias ei vaadata kella, kui kaua õues ollakse, vaid jälgitakse, et lastele seal meeldiks ning et tegevused seda toetaks. Näiteks meeldib lastele õues vihmaga väga, siis saavad nad ämbrid kätte ja solberdavad veega. Talvekuudel mõistagi suusatatakse, uisutatakse, kelgutatakse palju. Kevadel-suvel pakuvad tegevust peenrad, mida koos hooldatakse, ja kanad, kellele lapsed saavad süüa anda. Lapsed nuiavad tihti kuurist tööriistu, et koos õpetajatega naelu lüüa, saagida ja meisterdada... Utsikteni lasteaias on igal reedel matkapäev, mil võetakse ette rännak laagripaika lähedalasuvas metsas. Kõiki tegevusi, mida saab teha õues, tehaksegi õues. Erandlik pole ka nt söögi valmistamine ühes lastega lõkketulel.

Õpetajate sõnul on õuelasteaia lapsed hea keskendumisvõimega, tähelepanelikud, põhjalike teadmistega loodusest, tehes sageli oma vanematelegi silmad ette. Nad on kehaliselt hästi arenenud, ei kannata stressi ega ärevushäirete all. Seda kinnitab ka Rootsi riiklik statistika.

Uurisime, millega peab lapsevanem arvestama, pannes oma lapse Utsikteni õuelasteaeda. Õpetajad rõhutasid, et kindlasti vajab laps õuelasteaias vastupidavaid riideid. Lasteaial on varustuse nimekiri, mis igal lapsel olemas peab olema. Näiteks on seal kohustuslik pikk villane aluspesu. Samuti peavad vanemad arvestama, et päev otsa vabas õhus viibinud mudilane tahab õhtul vara magama minna.

Tõeline rahupedagoogika

Järgmisena ootas meid Vendelsö Mullebo õuelasteaed. See asub Tyresta rahvuspargi serval, algselt koolimajaks ehitatud ühekordses kivist hoones, mida ümbritseb võrkaed. Hoone nagu Eestis, mitte eriti silmatorkav. Küll aga jäi meelde selle lasteaia atmosfäär. Õpetajatest kiirgas rahu ja usaldust. Ei mingit „ära-tee-seda“ või „ära-puutu-toda“ suhtumist! Selle asemel toetav side iga lapsega.

Sattusime sinna matkapäeval. 4-6-aastaste jaoks tähendab see umbes kilomeetrist matka metsas. Oli äärmiselt vahva, et saime selle poolteisetunnise matka kaasa teha. Meile sai selgeks ka see, et maastikuga lapsi ei hellitata: ei valita lihtsamat teed, küll aga arvestatakse laste tempoga.

Libedal ja jäisel metsarajal tehti peatusi: lauldi, kallistati puid, katsuti puutokkidega kraavide sügavust ja läbiti lõiguke täielikus vaikuses, et kuulata metsa hääli... Matkalised ise olid rõõmsad, porised ja märjad. Laagriplatsil läks lahti vaba mäng, millele järgnes piknik. Õpetaja pani valmis võileivad puurondi peale ritta. Meie küsimuse peale, kas terviseamet seda ei keela, vastas ta sõbralikult: Little dirt is good for you! (Natuke pori teeb kõhule head!) See vastus rõõmustas meid: nagu vanematel, nii ei tasu ka lasteaiaõpetajatel üle pabistada. Meeldiv oli ka see, et terve päeva jooksul ei pidanud lastest kedagi keelama. Matkal võis näha näiteks vaatepilti, et lapsed hakkasid äkki kiviselt mäenõlvalt alla rulluma. Samuti seda, et üks 4-5-aastane tüdruk asus mööda märga ja libedat mahakukkunud puud ukerdama, jõudes niiviisi märkimisväärselt kõrgele. Meid hämmastas see, et ükski õpetajatest ei teinud mingit märkust kummagi olukorra kohta. Kõik need ohtlikud trikid käisid matka juurde – avastamine oli lubatud! Kontrolli asemel oli usaldus ning lapsed tundsid hästi oma piire ja võimeid.

Loodusekilluke paneelmajade vahel

Järva Staden Solna õuelasteaed andis meile pildi sellest, et ka otse magala südames on võimalik ellu viia õuelasteaia ideed. Järva Stadeni lasteaed asub paneelmajade vahel ja matkamiseks kasutatakse lähedalasuvaid parke. Näiteks sõimerühm (kaheksa last, kaks õpetajat) matkas meie seltsis 150 meetri kaugusel olevale haljasalale, mis meenutas Nõmme mändidealust. Seal otsiti käbisid, millega muinasjutte ja rollimänge läbi mängida. Suuremate matkatee oli pikem (ca 1 km) ja kaasa võeti kunstitarbed, et metsa all meisterdada. Nii siin kui ka teistes lasteaedades jäi silma, et pole eraldi laulutundi, liikumistundi, kunstitundi, vaid need tegevused on kõik mõnusalt üksteise sisse põimitud ja toimuvad õues. 

Usutavasti saab ka iga Eesti lasteaed väikese vaevaga üle vaadata oma päevakava ja hinnata, ega me ei kasvata liiga tubast uut põlvkonda.

Rootsi esimene õuelasteaed avati 1957. aastal. Aastate jooksul on õuelasteaedades käinud üle 1,5 miljoni lapse. Rootsi eeskujul on õuelasteaedu avatud Soomes, Saksamaal, Norras, Lätis, Venemaal, Jaapanis ja mujal.

Haiguslehtede statistika Rootsis näitab, et lapsed, kes käivad õuelasteaias, haigestuvad vähem kui tavalasteaedade lapsed. Lapsed, kes veedavad palju aega õues, keskenduvad paremini, on vastupidavamad, on vähem rahutud ja oma ümbruse suhtes tähelepanelikumad.

„On vaja olla õues, et looduse helide, valguse, vormide ja värvide voog stimuleeriks aju. Eriti vajalik on see kolme- kuni kuueaastastele, kelle energiavoog ajus on suurim.“

David Ingvar, neurofüsioloogia professor, aju-uurija

1. Reisikiri. Reisimuljed Norra õuelasteaedadest

...ehk lugu sellest, kuidas MTÜ Lapsed õue liikmed Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel 2014. aasta kevadel Norras käisid. Artikkel ilmus augustis 2014 ajakirja Pere ja Kodu lisas "Koolieelik" ning on loetav ka siit.

Kuidas elad, õuelasteaia laps?

Artikli autor: KAISA HAUGAS
Fotode autor: URMAS REISBERG
Piltide kasutamine on lubatud ainult autori nõusolekul!

Lumisel märtsikuul, mil temperatuur püsib 0 kraadi ringis, külastasime kaht Põhja-Norras Tromso linnas asuvat õuelasteaeda.

Linnujaht Ekrehageni moodi

Ekrehagenisse jõudes ei reeda esialgu miski, et tegemist pole päris tavalise lasteaiaga. Tüüpiline hoone ning selle ümber üsna väike, lumme mattunud hoov.

Siiski pole see päris tavaline lasteaed, kuna põhirõhk on siin suunatud õues tegutsemisele ning loodusõppele. Maja ja ruume küll kasutatakse, kuid mitu korda päevas käiakse väljas mängimas. Lisaks tehakse vastavalt ilmale ja aastaajale nö metsapäevi, mil õues veedetakse terve päev. 

Meil oli rõõm ühel sellisel metsapäeval osaleda. Koos ühe rühmaga suundumegi iganädalasele retkele lähedal asuvasse metsa, kus lasteaial on köetav sõjaväetelk. Päeva jooksul jagavad meiega Ekrehageni õuelasteaias töötamise kogemusi õpetajad Kjersti Westberg ja Ronny A. Lian. Nende sõnul on lastega õues lihtsam olla kui toas, kus ruumi vähe, müratase kõrge ning tülid mänguasjade pärast kerged tekkima. Metsas neid probleeme ei esine. Seal on lastel peaaegu piiritult ruumi ringi joosta, samuti ka omaette olla, kui keegi seda vajab. Nad ehitavad onne, harjutavad puude vahele seatud köitel tasakaalu, mängivad ja laulavad. Kjersti ütleb, et on väga vähe tegevusi, mida ei saaks õue üle tuua. Ka numbrite ja tähtedega saab edukalt õues tutvust teha. Loomult tubasemate tegevuste jaoks, näiteks lugema ja kirjutama õppimine, kasutatakse peamiselt kahte pimedat talvekuud, mil geograafilisest asukohast tulenevalt päikest ei nähtagi. Aeg-ajalt korraldatakse retki ka kaugemale ning kord aastas toimub lasteaia lähedal tuttavas paigas ööbimisega matk. 

 

Samal ajal, kui Kjersti jääb laagriplatsile lõket kohendama, suundume koos lastega Ronny juhtimisel matkale, mille käigus kontrollitakse eelmisel nädalal metsa valmis seatud lumepüü püüniseid. Nimelt on lasteaias käimas linnuteemaline projekt ning jahimehest õpetaja Ronny soovib lapsi õpetada enama kui vaid piltide varal. Üks poiss ei tule retkele kaasa, sest kardab, et tal hakkab linnust kahju. Pika matka tulemusena siiski selgub, et täna ühtegi lindu püünistes pole. Eelmisel päeval leitud lumepüü aga ootab lasteaia majas puhastamist. 

Peagi süüakse lõunat. Söögiks on saiade vahele torgatud soojad kalaburgerid, ketšup ning kerge salat. Termos sooja joogiga on igal lapsel oma seljakotis kaasas. Meie mõistes sooja sööki Norra lasteaedades tavaliselt ei pakuta. Ka lõunaund need lapsed (vanuses 4-6) enam ei maga.

Pärast lõunat suundume majja tagasi, et eile püünisest leitud lumepüü ära praadida. Järgneb võluv vaatepilt laua ümber kõõluvatest uudishimulikest nägudest, kes hoolega lindu puhastavat Ronnyt jälgivad. 

Ronny toimetab linnuga oskuslikult, tutvustab lastele iga organit ja selle ülesannet. Kõik lapsed tahavad ja saavad katsuda lumepüü pugu, mille õpetaja avab, et näidata, millest lind toitub. Seejärel eemaldab Ronny maksa, lõikab sealt pisikese tüki ning pistab suhu. Otsekohe sirutub ette hulk pisikesi avatud peopesaga käsi – ilmselgelt soovivad lapsed ka proovida. Ja seda nad loomulikult tohivad. Lisaks õpetajaharidusele on jahimehest Ronny õppinud bioloogiat. Tema sõnul ongi tähtis hobid oma tööga ühendada, sest siis teed tööd suurema rõõmuga, lapsed innustuvad sellest ja tulevad su tegemistega alati kaasa. Lastega koos jahipidamine on isegi õuelasteaia puhul üsna tavatu ettevõtmine. Kuidas suhtuvad sellesse lapsevanemad? See ei ole probleem. Ka laste puudus pole probleem, sest lasteaeda tulla soovijatest on pidevalt järjekord.

Sümpaatia Ronny kui õpetaja suhtes kasvab järgmise päeva metsaretke jooksul veelgi. Ühest küljest on ta on mehelik ja konkreetne, temast õhkuv rahu tekitab turvatunde. Samas oskab ta olla õrn, lapsi lohutada ning neid sülle võtta. Lapsed ilmselgelt hoiavad teda, sest kõndimise ajal on tema käed harva tühjad - ikka ripub seal üks või teine marakratt. Mis paneb ühte meest madalast palgast hoolimata tahtma lasteaias töötada, uurime. “Mulle meeldivad lapsed ning nende õpetamine, meeldib õues olla ja looduses käia,“ vastab mees. „Loomulikult on meil rutiin ja teatud reeglid, kuid siiski pole üks päev teise sarnane ning me ei tea kunagi täpselt, mis meid metsas ees ootab”.

Ronnyle meeldib ka kelgutada ja suusatada. “Kui ma mõnda oma täiskasvanud sõpra kelgutama kutsuksin, saadaksid nad mind pikalt,” arutleb ta. “Lasteaias võin aga kas või pool päeva järjest kelgutada.” Ronny naerab ja tuiskab koos kolme poisiga mäest alla.

Tusseladden – laste muinasjutumaa mere kaldal

Talvepäike sillerdamas sinisel merel, taamal lumised mäed – justkui oleks keegi ilusat pilti maalides liiale läinud, nii ebaloomulikult ilus on saanud tulemus. Puude vahelt tõuseb suitsu. Seal praksub lõke ning tule ümber põhjapõdranahkadel istuvad mõned lapsed ja õpetajad. Umbes 5aastane poiss koorib noaga hoogsalt oksa.

Selline vaatepilt avaneb Tusseladdeni õuelasteaia mere-äärsele õuealale lähenedes. Seal veedavad lapsed alates 4. eluaastast neli päeva nädalas. Reedene päev saadetakse mööda lähedalasuvas lasteaia hoones. Mere-äärsel alal on ainsateks ehitisteks kaks ahjuga köetavat püstkoda, paadi- ja puukuurid, kuivkäimlad ning majake laste suuskade-kelkude hoidmiseks. Lisaks mõned puust mängumajad ja –paadid, kasvuhoone ning pinkidega lauad söömiseks ja õppetegevuseks. Püstkojad on piisavalt ruumikad, et mahutada kappe õppevahendite ja nõude hoidmiseks, laudu-toole ning laia magamislavatsit. Kodade külge on ehitatud lukustatava uksega koridorid ning sees on elekter. 

Heidi jagab oma 16-aasta pikkuseid kogemusi külla tulnud eestlastega

Meid vastu võttev õpetaja Heidi Buvang on Tusseladdenis töötanud ligi 16 aastat. Heidi on särav ja entusiastlik naine, kes on veendunud õues tegutseja ning asjade ise tegija. Tusseladdenist teistsugust lasteaeda ta oma töökohana ette ei kujutaks - et olla loov, vajab ta enda sõnul vabadust ning värsket õhku ja just seda pakub suur mereäärne plats küllaldaselt. 

 

Õuelasteia puhul peab Heidi tähtsaks laste turvalisuse küsimust. Aiaga piiratud on ala vaid sellest küljest, mis tänavaga külgneb. Teiseks piiriks on meri ning kahest küljest on lastel täpselt teada, millisest puust enam edasi minna ei tohi. Heidi sõnul oli alguses ehk kõige raskem saada kätte tunnetus, mis on turvaline ja mis mitte. Õues on meri, palju kõrgeid puid, kraavid ja erinevad urkad, kuhu lapsed end hea meelega peidavad. On vaja õppida mitte paanikasse sattuma, kui sa mõnda last parasjagu ei näe. Samuti võtab aega, et lapsi tundma õppida. Siis aga tekib tunnetus iga lapse kohta ja sa tead, mis on kellegi jaoks ohtutu. Heidi selgitab, et mere ja kõrge ronimispuuga õueala piiril on seotud tähtsad reeglid – sinna minekust peab õpetajale alati märku andma ning puu otsa üksi ronida ei tohi, sest laste helkurvestid kipuvad okstesse kinni jääma. Kahe pimeda talvekuu (polaaröö) ajal kannavad lapsed ja töötajad terve päeva lisaks helkurvestidele ka pealampe ning õuealal põlevad kõrgetele postidele kinnitatud lambid. Tänu Põhja-Atlandi hoovusele on sealne talv pehmem kui Eestis ning temperatuur, mis harva langeb üle –10 kraadi, ei ole õuesolemise juures probleemiks. Küll aga on mere ääres tihti tuuline ning paaril korral on torm püstkojagi üle ujutanud. „Kas sinu siin töötamise ajal on tõsiseid õnnetusi ka juhtunud,“ küsin Heidilt. „Jah, kord murdis üks laps käeluu,“ vastab õpetaja. „See juhtus toas.“

Heidi räägib, et nende teadlik valik on anda lastele pigem vähem mänguasju ja valmis lahendusi ning õpetada asju ehitama ise oma kätega. Selleks kasutavad nad taaskasutatavaid materjale või loodusest leitut (puud, kivid, oksad, merekarbid). Samuti peab ta tähtsaks kaasata lapsed oma tegevusse, olgu selleks siis koristamine või söögitegemine. 

Täna on lõkkel toidu valmistamise päev. Seda tehakse kolm korda nädalas, sest sealsed õpetajad leiavad, et lapsed, kes palju õues viibivad, peavad sooja sööki sööma. Ühel päeval nädalas teevad söögi valmis kokad ning reedel panevad vanemad lastele toidu kaasa. 

Kui ühepajatoit on valmis, suundume püstkotta sööma. Laste ülesandeks on lauad ära desinfitseerida ning vajalikud nõud välja otsida. Sellega kaasneb elav arutelu, sest enne tuleb järele mõelda, millised söögiriistad tänase toiduga sobivad. Söömisele eelneb ühine laul. Kui kõhud on täis ning lauad koristatud, algab puhkeaeg. Erinevalt teistest Norra lasteaedadest peavad Tusseladdeni õpetajad tähtsaks, et ka vanemad lapsed saaksid päeval puhata, soovi korral magada. Kapist otsitakse välja soojad magamiskotid ning peagi on põngerjad nagu vorstid reas valmis unejuttu kuulama.

Pärast puhkamist panevad lapsed jälle riidesse ja lähevad õue. Tegevused seal juba otsa ei saa. Kuna lasteaias on parajasti kalateemaline nädal, keedetakse koos ühe meesõpetajaga lõkkel turska. Õpetaja räägib kala siseehitusest ning näitab luid. Hiljem joonistavad lapsed puuplaatidele tursa pilte. Ka lõkkesse on vaja puid juurde viia - lapsed laovad puud kelgu peale ning tirivad kohale. Veel on vahepeal tarvis kelgutada. Seejärel on aeg paatides mängimiseks. Ning ka mere äärde peab veel jõudma – kiviklibusel teokarpe ja vetikaid täis rannal jätkub tegevust pikaks ajaks.

Kaks poissi mängivad tükk aega omaette kraavis. Juba ammu ei saa nende kohta enam sõna “puhas” kasutada. Ka on nad natuke märjaks saanud, sest neil oli vee ja ämbritega toimetamist. See ei ole probleem, sest püstkoja kapis ootab mitu paari pealaest-jalatallani varuriiete ja -jalanõude komplekti. Märjad riided saab aga ahju kohale restile kuivama panna. 

Mõni lapsevanem muutub ehk murelikuks ja tahaks küsida: kui nad ainult õues mängivad ja hullavad, kas neid lugema ja kirjutama ikka ka õpetatakse? Jah, Heidi sõnul pole ükski lasteaia lõpetanu sellest oskusest ilma jäänud. Samas väärtustavad nad konkreetsetest teadmistest alati enam lapse rõõmsameelsust ja uudishimu uusi asju õppida. Õues kasutavad nad abivahendeid, näiteks suuri ja värvilisi puust vestetud numbreid-tähti. Samuti ei sega paksud talveriided ringmängude mängimist ega laulmist. Eraldi liikumistunde nad ei vaja, sest liikumisest neil lastel juba puudust ei tule.

Kogu selle askeldamise juures on kesksel kohal õpetajad. Vahepeal nad õpetavad ja abistavad lapsi ning osalevad aktiivselt nende tegevustes. Päris tihti nad aga lihtsalt on – olemas ja kohal, kuid ei sekku laste mängu ilma mõjuva põhjuseta. Meesõpetaja Sigurd Soleng selgitab, et kui oled ise lõdvestunud ja lõõgastunud, on ka lapsed rahulikud ja kõik sujub. Nende kahe päeva kogemused ainult kinnitavad seda – kaklusi ega tülisid ei esine, kõik kulgeb harmooniliselt. Need õpetajad saavad endale lõõgastunud olemist lubada, sest lasteaed järgib reeglit: 1 õpetaja 5 lapse kohta.

Lähenedes suurele puule õueala serval leiamegi selle võrast Sigurdi koos kolme poisiga turnimas. “Praegu me arendame motoorseid oskusi,” ütleb ta, justkui tunneks ta vajadust oma tegevust õigustada. Jahi- ja kalamees Sigurd sattus aastaid tagasi juhuslikult lasteaeda tööle. Nüüd aga naudib ta seda väga, kuigi ütleb, et tavalises lasteaias ta töötada ei sooviks. Sigurd on üks paljudest Tusseladdenis töötavatest meesõpetajatest. Heidi ütleb, et mehed tasakaalustavad sealset õhkkonda. “Me oleme erinevad ja see erinevus rikastabki,” räägib ta. Lastel, eriti nendel, kes isata kasvavad, on vaja seda kogeda. Ta toob näite - sellel, mida tähendab mehe või naise jaoks korras püstkoda, on suur vahe. Nagu ka sellel, kui kõrgele nad lastel puu otsas ronida lasevad. Heidi selgitab, et lasteaial on alati vaja rohkem kui ühte meesõpetajat, sest siis tahavad sinna tulla ka teised.

Selles maalilises paigas veedavadki lapsed oma päevi. Nad jooksevad ja mängivad, kelgutavad, abistavad õpetajaid, ronivad puu otsas, lakuvad jääd, viskavad kivikesi merre - teevad kõike seda, mida üks laps teha tahab, kui talle selleks võimalus anda. Kõike seda, mida paljud meist oma lapsepõlves teinud on, kuid mis tänapäeva linnalastele üha võõramaks jääb.

Järjest hakkavad saabuma lapsevanemad, kes haaravad oma punapõsksed, rõõmsad ja määrdunud järeltulijad kaenlasse ning lähevad koju.

Leedu esimese õuelasteaia kogemus innustas Eesti õpetajaid

Leedu esimese õuelasteaia Lauko Darželis logo ja koduleht: http://laukodarzelis.lt/

Laupäeval 30. jaanuaril 2016 kogunesid Tartus Emajõe Sisevete Saatkonna jõekohvikus paarkümmend lasteaedade ja -hoidude õpetajat üle Eesti, et osa saada Leedu esimese õuelasteaia Lauko Darželis´e liikmete juhendatud õuesõppe õppepäevast.

Zilvinas Karpis õpetab vihma häält tegema.
Autor: Greta Juodziukynaite, foto pärineb siit

Päev algas Vilniuses tegutseva õuelasteaia asutaja ja juhataja Zilvinas Karpis'e ettekandega, mille elavdamiseks kasutas ta mitmeid õuesõppe teemalisi grupitöid. Näiteks pidid õpetajad sigade moodi soolo ja koorina röhitsema. Zilvinas on nimelt hariduselt helilooja ning finantsanalüütik, kes inspireerituna oma lastest ning välisreisidel nähtud õuelasteaedadest, otsustas luua midagi sarnast ka oma kodukohta. "Kui jõudsime peale loodusmatkasid perega oma 4. korruse korteri ette, hakkasid mu lapsed autos hädaldama - me ei taha koju minna!" Siis teadsin, et pean meie ellu rohkem loodust tooma," kõneles Zilvinas kuulajatele.

"Olin Stockholmis käies näinud, et õuelasteaiad võivad toimida ka suurlinnas, seal võis eri vanuses õuelasteaedade rühmi avalikus pargis mängimas näha. Skandinaaviamaadel on üle 30 aasta õuelasteaedade kogemusi. Muide, kas teadsite, et ka kroonprintsess Victoria valis oma lastele õuelasteaia?" küsib Zilvinas seminaril osalejatelt ning kohtab üllatunud nägusid. See teadmine peaks ometi kummutama müüdi, et õuelasteaiad on äärmusliku maailmavaatega metsapoole lapsevanematele, naerab leedukast koolitaja. Zilvinas Karpis töötas 10 aastat SEB pangas ning liikus karjääriredelil hoogsatel sammudel ülespoole. Ühel hetkel tuli kannapööre: "Soovisin teha midagi, mis minuga tõeliselt kooskõlas on ning ohverdasin selle nimel kõrgepalgalise töökoha."

Leedu õuelasteaia värav, foto pärineb Lauko darželis'e FB lehelt

Leedu õuelastead sai alguse lastelaagrist, kus magati sellises telgis

Alustati suvelaagrist, seejärel tegutseti mõnda aega lastehoiuna, tänaseks on Lauko Darželis formaalselt lasteaed, kuigi Leedus kehtivad seadused lähtuvad eeldusest, et lasteaiad tegutsevad siseruumides. "Ametnikud on valdavalt olnud vastutulelikud ning on mõistetud, et kõikidele seadustes nähtud tingimustele me õuelasteaiana vastata ei saa". Fotodelt nägid kohaletulnud, milliseid suuri muutusi on 2014. aasta sügisel looduspargi servas linna ääres alguse saanud ettevõtmine läbi teinud - akendeta aidast ja euroalustele ehitatud pesukaussidega lahendatud hügieeninurgaga lastehoiust on tänaseks saanud lasteaiana arvestatav asutus, kus lapsi on neil kokku 28 ning õpetajaid, abilisi kokku 7. 

"Kõige suuremaks komistuskiviks on rahaline toimetulek. Maksame oma õpetajatele vähemalt valdkonna keskmist palka. Riiklikud ja kohaliku omavalitsuse toetused on üpris väikesed ning see teeb õuelasteaia lapsevanematele oluliselt kallimaks kui munitsipaallasteaiad. Selge see, et õuelaseaia asutamine ei ole äriprojekt." selgitas Zilvinas küsijatele ka ettevõtmise rahalist külge.

Lauko Darželis võtab vastu pisikesi alates kahepoolestest kuni eelkooliealisteni. Pedagoogiliselt ei järgita selgelt ei Montessori ega Steiner-pedagoogikat, vaid nopitakse meeldivaid elemente eri instituutidelt ning põimitakse õuesõppe, vaba mängu ning looduskasvatuse põhimõtetega ning seda kõike riikliku koolieelse lasteasutuse õppekava raames. Oma õpetajate koolitamiseks on käidud Skandinaavias ning Inglismaal tegutsevaid metsalasteaedu vaatamas. Üldpõhimõte on olla niipalju kui võimalik väljas, kuid ekstreemsetes ilmaoludes - liigse kuumuse või külmaga - ollakse toas. Vastu võetakse ka lapsi, kellega tavalasteaias keeruline hakkama saada vaimsetel või tervislikel põhjustel. "Üks lapsevanem näiteks valis õuelasteaia silmaarsti soovitusel, kuna õuekeskkonna kauged ja avarad vaated mõjuvad ravivalt" toob Vilniuse õuelasteaia õpetaja Dovile näite.

Lauko darželis õuelasteaia ühe osakonna moodulmaja. Foto pärineb Facebookist

Lauko Darželis on nüüd terves Leedus tuntud õuelasteaed ning algatus kogub üha poolehoidjaid ja kaasamõtlejaid.

Pealelõunal jagasid Leedu õuelastaia õpetajad Dovile Parniauskaite-Lobanova ja Greta Juodziukynaite oma kogemusi, kuidas mäng, õpe ja loodus omavahel laste jaoks kokku põimida.

Peagi avaldame siin toimunu kohta pikema ülevaate, seniks mõned klõpsud sündmusest Lauko darželise Facebooki lehelt.

Emajõe ääres räägiti õuesõppest

Lastead.net avaldas MTÜ Lapsed õue liikme Maarja Klaasi kirjutatud ülevaate sügisese õuesõppe seminari kohta, kus koolitajaks oli Asta Tuusti. Avaldame selle ka siin koos lisatud piltidega! (NB fotod kuuluvad MTÜle Lapsed Õue - nende kopeerimine ja kasutamine lubatud AINULT eelneval nõusolekul)

***

Autor: Liisa Kaasik

Emajõe ääres räägiti õuesõppest

Sel talvel ja kevadel toimub Tartus seminaride sari, mis tutvustab õuelasteaia ideed ning õuesõpet eelkooliealiste lastega üldisemalt. Esimeseks seminariks 7. novembri hommikul kogunes 20 lasteaiaõpetajat ja õuesõppega erineval moel seotud inimest Emajõel loksuvale lodjale, et saada osa Asta Tuusti koolitusest „Õuesõpe teeb õnnelikuks“. Õuelastehoius käiva lapse emana sain seminarilt eelkõige innustust ja kindlust, et olen oma valikutes õigel teel.

Autor: Mana

Koolituse esimeses, teoreetilises osas pääses enim mõjule õuesõppe tähtsus keskkonnahariduslikust aspektist. Rõhutati seoseid lapse tervise, isikliku ja sotsiaalse arengu, keskkonnahariduse ning õuesõppe vahel. Keskkonnaharidus annab lastele teadmisi nende igapäevasest elust ja neid ümbritsevast – kust on pärit toit, mida me sööme ja mida erinevad toidud meie kehale annavad; kui palju loodusvarasid kulub ühe või teise toidu või näiteks riideeseme tootmiseks? Samuti annab loodusharidus lapsele võimaluse end ümbritseva loodusega paremini suhestuda. Juba päris väikesed lapsed on huvitatud loodusest enda ümber ning sellised teadmised avardavad nende looduses matkamise või isegi linnapargis liikumise kogemust. Teiselt poolt jäi kõlama ka õuesõppe eesmärk pakkuda vahetut meelelist kogemust ja võimalust ise keskkonnas tegutseda. 

 

Laps saab õuesõppe abil juurde enesekindlust erinevas keskkonnas liikumiseks ja toimetamiseks.

Ta teab näiteks, et märjad kivid on libedad, kus tohib lõket teha või kuidas ohutult käsitseda tavalisemaid tööriistu. Vähetähtis pole ka asjaolu, et lapsena palju looduses liikunud ning loodusest rohkem teadvad inimesed kalduvad keskkonnast rohkem hoolima ja käituma loodust säästvamalt.

 

Seminari teoreetilisest osast jäi kõlama mõte, et laps ja tema huvid arenevad kiiresti ja tähtis on kasutada ära ajalist akent, mil laps on mingile infole vastuvõtlik. Kuna me ei tea täpselt, millal see huvi võib tärgata, tasub pakkuda lapsele olulistel teemadel kogemusi ja teadmisi võimalikult palju. See on hea meeldetuletus mulle kui lapsevanemale, et lapsega tuleb sagedamini ette võtta seda, mida ma ise oluliseks pean – suunduda nädalavahetusel näiteks koos temaga matkama. Teiselt poolt oleks mulle meeldinud tähelepanu pööramine hoopis põhimõttele lähtuda uute teadmiste jagamisel last sellel hetkel juba huvitavatest teemadest, sest lapsest lähtuv õpe toetab loomulikku uudishimu ja muudab õppimise tõhusamaks.

Seminari praktilises osas olid minu jaoks kõige huvitavamad erinevate meelte äratamisele suunatud harjutused. Olen oma lapse pealt näinud, kuidas teda rõõmustavad ja rahustavad põnevad meelelised kogemused alates sidrunite maitsmisest kuni mudast losside ehitamiseni. Ka meie lastehoius armastavad lapsed liiva ja mudaga nii kokata kui ehitada. 

Autor: Kaisa Haugas

Autor: SigneTera

Seminarist jäi meelde näiteks kompamismäng, milleks seisime kõik ringis ning mõistatasime kätega selja taga kombates esemeid ja andsime neid naabrile edasi. Kätte sattus nii argiseid asjakesi nagu pliiats või lutt kui eksootilisi suveniire suurest banksia käbist kivistunud laavani. Maailma avastamine tekstuuri ja kuju järgi, ilma nägemismeele abita, avas ka harjumuspärastest asjadest uusi tahke ning juhtis tähelepanu detailidele, mida muidu ei märka. Veel meenub seminarist vihmaloits rannal, kus plaksutades ja patsutades tegime ühiselt ringis hääli, mis kokku meenutasid vihma algust vaikselt, tugevnemist pladisevaks paduvihmaks ja lõpuks vaibumist. Meditatsioonina mõjus harjutus, milles seisime jällegi ringis seljad üksteise poole ja otsisime enda ees avanevast maastikulõigust võimalikult palju erinevaid värvitoone. Erinevate meeleliste kogemuste toomine laste mängu ja tegevusse on juba iseenesest kasulik sotsiaalsete ja kognitiivsete oskuste arengule. Teisalt saab sarnaste erinevaid meeli kaasavate mängude abil anda lastele ka uut teadmist.

Teised osalejad, kes valdavalt olid lasteaiaõpetajad üle Eesti, kiitsid kõige enam seminari õuesõppe materjale tutvustavat osa, võimalust kolleegidega kogemusi vahetada ning õuelastehoiuga tutvuda.

Autor: Maarja Masing

Mõned osalejad nentisid ka, et õueaja pikendamine ja õuesõppe rakendamine ei ole kõigis lasteaedades väga lihtne. Näiteks ei pruugi õueala olla valgustatud, et seal saaks talvel ka pärastlõunal mängida. Vahel võib probleem olla ka lapsevanemates, kes ei pruugi alati mõista õueaja tähtsust lapse arengu jaoks. Kõik ei ole teadlikud, et kooliks saab valmistuda sama hästi ka õues tegutsedes. Skandinaavia uuringute järgi saavad õuelasteaedade lapsed hiljem koolis väga hästi hakkama. Asta Tuusti viitas Rootsis ja Norras läbi viidud uuringule, mille järgi õuesõpe mõjus soodsalt laste tervisele. Samuti rääkis ta „onni indeksist“, mille järgi keskkonna mõju lapse loovuse arengule võib hinnata lähtudes sellest, kas lapsel on võimalik käepärastest materjalidest onne ehitada. Sellele mõeldes loodan, et seminar julgustas osalenud lasteaiaõpetajaid oma töös rohkem õuesõpet kasutama.

Asta Tuusti palus Tartusse esinema MTÜ Lapsed Õue. Õuesõpet lasteaiaõpetajatele tutvustav seminaride sari saab teoks tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusele. Järgmine seminar selles sarjas toimub 30. jaanuaril, mil Tartusse on kutsutud Vilniuses tegutseva õuelasteaia „Lauko Darželis“ asutaja ja kaks õpetajat. Kevadel on oodata veel kahte seminari erinevatel õuesõppega seotud teemadel.

Kohad seminarile Experiences of Lithuania´s first outdoor kindergarten on täis!

Huvi õuelasteaedade temaatika vastu on olnud rõõmustavalt suur! Piiratud kohtade arvu tõttu, mis ootamatult ruttu täitus, lõpetame ennetähtaegselt registreerimise seminarile Experiences of Lithuania´s first outdoor kindergarten.

Kes registreerimisvormi täita ei jõudnud, kuid soovib osaleda, võib kirjutada aadressile lapsedoue@gmail.com ja saata meile oma kontaktandmed. Võtame teiega ühendust, kui mõni koht vabaneb.

Tuletame meelde, et sel kevadel korraldab MTÜ Laped Õue veel kaks õuelasteaedade-teemalist seminari. Väliskülalistest kutsume külla kauaaegse õuelasteaia kogemusega rootslased. Informatsioon tulevaste ürituste kohta ilmub siinsamas meie ajaveebis.

Aitäh kõikidele õuelasteaia-huvilistele registreerunutele! Võtame teiega peatselt ühendust.

MTÜ Lapsed Õue kutsub külla esimese Leedu õuelasteaia!

Laupäeval, 30. jaanuaril toimub Tartus järgmine õuelasteaedade teemaline seminar Experiences of Lithuania´s first outdoor kindergarten. Seekord oleme külla kutsunud 2014. aasta kevadest Vilniuses tegutseva esimese Leedu õuelasteaia, et kuulda nende lugu ja kogemusi. Üritus toimub Sisevete Saatkonnas – ainulaadses ujuvas jõekohvikus Emajõel.

Seminar on osa Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel toimuvast õuelasteaedu tutvustavate seminaride sarjast ning toimub inglise keeles, ilma tõlketa.

Kuna kohtade arv on piiratud, palume osaleda soovijatel täita hiljemalt 15. jaanuariks registreerimisvorm.

Seminari hind on 10 € osaleja kohta (sisaldab kohvi/teed ja lõunasööki).

Ajakava:

10.30 - 11.00 Registreerumine ja hommikukohv/-tee

11.00 MTÜ Lapsed Õue tervitus ja seminari avamine

11.15 Zilvinas Karpis: Experiences of Lithuania´s first outdoor kindergarten

13.00 - 14.00 Lõuna

14.00 Dovile Parniauskaite-Lobanova, Greta Juodziukynaite: Examples of outdoor kindergarten activities (väga külma ilma korral toimub sees)

16.30 - 17.00 Seminari lõpetamine, tagasiside osalejatelt

Loe lisaks Vilniuse õuelasteaiast “Lauko Darželis” nende kodulehelt (inglise keeles) ja Facebooki lehelt (leedu keeles, kuid sisaldab pildimaterjali).

Jõulumuinasjutt

Seekord saadi peale lõunaund kiiremini välja kui tavaliselt. Kikitati kõrvu ja liiguti varem kohale hiilinud Signe flöödihelide suunas. Järgnes jõulumuinasjutt. Lapsed seikluslikust pärastlõunast ja jõuluootusest muidugi ülirahulolevad.

Miks lapsed ei liigu?

"Liikumisest hoidumise põhjus võib olla selles, et nende inimeste võimalused liikuda on olnud lapsepõlves piiratud.
Õues mängimine, matkamine, palli viskamine ja kinni püüdmine, hüppamine, müramine, puu otsas turnimine, rattasõit ja ujumine on tegevused, mis arendavad välja juba väga varases nooruses inimese põhilised liigutusvilumused, ja koordinatsiooni ning laovad aluse kehalisele töövõimele. “Kui seda ei juhtu, ei saa temast suure tõenäosusega kunagi ka liikumist nautivat täiskasvanut. Tal puuduvad selleks vajalikud oskused, positiivsed kogemused ja usk sellega hakkama saamisse,” lausub Hannus."


"“Tervise arengu instituut leidis, et vaid umbes 16 protsenti Eesti 11-15-aastastest õpilastest liigutab end hea tervise ja normaalse arengu jaoks minimaalselt vajalikul määral. See on 60 minutit päevas,” täpsustab Hannus. See tähendab, et 84 protsenti noortest seda ei tee ja nende tervis on ohus."

Vastuse küsimusele "miks lapsed ei liigu" saab Novaatori teadusuudisest, mis on tervikuna kättesaadav siit:
http://novaator.err.ee/v/tervis/c2982140-ec02-49da-bf29-962ad6afc832/helikoptervanemad-parsivad-laste-liikumist 

Õpetajakonkurss

Tartus tegutsev MTÜ Lapsed Õue võtab tööle osalise tööajaga õuelastehoiu õpetaja

Kandidaadilt ootame:
- lasteaiaõpetaja kutset või lapsehoidja kutsetunnistuse olemasolu
- rõõmu lastega töötamisest
- rõõmu õues olemisest ja valmisolekut peamiselt välitingimustes töötada
- matkapisikut, heasüdamlikkust, koostöövalmidust ja vastutustundlikkust
- keskkonnateadlikku mõtteviisi

Pakume:
- tööd kolmel päeval nädalas vahemikus 9.00-13.00
- töötasu 4 eurot tunnis (kätte)
- sõimerühma hoidu (3 last vanuses 1,5–2,5 a)
- töökeskkonda peamiselt värskes õhus
- võimalust palju kaasa rääkida õuelastehoiu kujundamises, pedagoogilistes ja praktilistes küsimustes
- väga toredaid ja õuelasteaia alal professionaalseid kolleege
- tööleasumist esimesel võimalusel

Sooviavaldus koos CV, haridust tõendava dokumendi koopia ja motivatsioonikirjaga (1 lk) saata 26. oktoobriks lapsed.oue@gmail.com

Seminar õuesõppest lasteaialastega 7.11.2015

MTÜ Lapsed Õue korraldab laupäeval, 7. novembril Tartus seminari õuesõppest lasteaialastega. Koolitajaks oleme palunud õuesõppe eestvedaja Eestis ja muuhulgas ka aastal 2010 parimaks õuesõpetajaks valitud Asta Tuusti. Seminar on osa Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusel toimuvast õuelasteaia ideed tutvustavate seminaride sarjast.

Seminaril osalemiseks täida registreerumisvorm hiljemalt 23. oktoobril. Vormi osaks on ka motivatsioonikiri (200-400 sõna), milles palume kirjutada natuke endast ja oma tööst lastega ja põhjendada lühidalt, kus tahaksid ja saaksid uusi teadmisi rakendada. Peamiselt motivatsioonikirja põhjal valime 20 osalejat. Väike eelis on meessoost registreerunutel, sest usume, et Eesti lasteaedades võiks töötada rohkem mehi. Lähtume oma valikutes ka soovist innustada õuesõpet kasutama võimalikult paljusid erinevaid lasteasutusi. Kõik koolituse läbinud saavad selle kohta Tallinna Ülikooli sertifikaadi. Seminari hind on 10 eurot osaleja kohta.

Seminari ajakava:

10.00-10.15 MTÜ Lapsed Õue tervitussõnad

10.15-12.00 Asta Tuusti loeng

12.00-13.00 Lõuna

13.00-14.30 Praktiline töötuba I

14.30-14.45 kohvipaus

14.45-16.00 Praktiline töötuba II

16.00-16.15 MTÜ Lapsed Õue tänusõnad ja tagasiside osalejatelt

Tõlkeartikkel õuelasteaedadest üle maailma

Saksa põnnid õpivad looduse kutsele vastama

Mike Esterl

IDSTEIN, Saksamaa
Igal tööpäeval olenemata, kas sajab või paistab päike, jalutavad Frankfurdi lähistel lapsed vanuses 3 kuni 6 metsas ehitades lõkkeplatse ning rulludes mudas. Puhkamiseks lähevad nad hiiglasliku „sohva“ peale, mis on ehitatud kändudest ja oksaraagudest.

Foto pärineb sellelt lehelt

Lasteaedade sünnikoht naaseb oma juurte juurde. Samal ajal kui lapsevanemad ja koolid innustavad oma lapsi üha nooremana lugema, kirjutama õppima ja internetis surfama eesmärgiga valmistada oma võsukesed paremini ette üha kasvava globaalmajandusega toimetulekuks, võtavad mõned väiksed sakslased jalge ette hoopis vähem käidava raja – sügavale metsa.

Saksamaal on ligi 700 metsalasteaeda, kus lapsed on olenemata aastaajast ainult õues. Tahvlid taanduvad musta metsa ees ja tahvlilappide asemel on neil hoopis männikäbid.

Puud on ahvatluseks ja vahel juhtub ka äpardusi. „Hiljuti pidin minema appi ühele tüdrukule, kes oli roninud liiga kõrgele“ ütleb Margit Kluge, Idstein'i metsalasteaia õpetaja „ja eelmisel aastal murdus üks suur puu otse meie nina ees.“

Tänapäevased eelkoolid on tagasilöögiks Saksa õpetlase Friedrich Fröbeli tegevusele, kes 150 aastat tagasi avas esimese lasteaia. Fröbeli soovitus oli, et väikelapsed mängiksid looduses, eemal üleliigsest tähtede ja numbrite õpetamisest.

See lasteaed siin pakub ühtlasi kaasaegset hetkepilti keskkonna- ja tarbimisteadlikust Saksamaast, kus Roheline Erakond juhib ning poed on pühapäeviti suletud.

Vaid murdosa Saksa lastest käivad õuelasteadades (Waldkinderkarten), kuid nende arv on üha kasvanud alates 1990ndatest, mil kohalikud lapsevanemate grupid hakkasid selliseid algatama Taani kogukondade eeskujul. Sarnaseid koole on loodud Skandinaavias, Shveitsis ja Austrias. Samast lähenemisest on võtnud tuld ka kaugemad riigid, USAs, Portlandis avati 2007. a sügisel samuti esimene õuelasteaed.

„Arvuti jõuab laste ellu nii liiga vara“, lisab Norbert Huppertz, laste arengu spetsialist Freiburgi Haridusülikoolist, Saksamaa õuelasteaedade idee algataja.

Selliste koolieelsete lasteasutuste mõju akadeemilised uuringud on alles tegemisel. Mõned Euroopa uurijad usuvad, et õuelasteaedade lapsed kasutavad oma kujutlusvõimet enam kui nende tavalasteaedade kaaslased ning keskenduvad ja suhtlevad paremini. Hoolimata ohtudest, millest peamiseks on putukad, jäävad lapsed, kes viibivad rohkelt värskes ühus, vähem haigeks. Uuringud näitavad samas ka seda, et nende kirjutamisoskused on vähem arenenud ning õuelasteaedeade lapsed ei ole nii vilunud värvide, kujundite ja hulkade tundmisel.

Idsteini maapiirkonnas on täna vihmane hommikupoolik, kell hakkab 8 saama, väljas on umbes 5 kraadi sooja ja vanemad toovad oma lapsed porisesse parklasse.


Vihmaussi uurimas
Mõned lapsed, pakitud soojadesse talveriietesse, küürutavad vihmaussi kohale teda uurima. Seejärel liiguvad 5 tüdrukut ja 4 poissi koos oma kahe õpetajaga läheduses olevasse metsasallu, peatuvad seal ja hoiavad kätest kinni: „Tere hommikust, päike, isegi kui me sind täna ei näe“ ütleb 51-aastane õpetaja Kluge, millele järgneb laste ühine laul ning väike näitemäng, kus nad kehastuvad jänesteks.

Foto pärineb Pinterestist

Nad matkavad mõnisada jalga metsa sisse enne kui hakkavad porilompides hüppama, uurima tardunud sisalikku ning lihavõtte mune värvima. Tüdruk nimega Maxi käib jahinoaga puuoksa lõikamas. Teine tüdruk teeb „šokolaadi-vanilli-maasika-taime pudingut“ segades oksakesega muda.


Vahepala söömiseks istuvad lapsed puukändude peal, nosivad porgandeid ja pähkleid, samal ajal kui õpetaja Kluge räägib neile kärnkonnade eluringist. Poiss nimega Ben tahab teada, kas nendega kaasaolev Põhja-Ameerika ajakirjanik on kauboi või indiaanlane. Veidi enne 1 pärastlõunal, olles hüpanud veelgi lompides, mänginud onnis ja laulnud laulu lihavõtte jänestest, lahkuvad lapsed metsast naeratades ja üleni mudastena, et juba parklas ootavad vanemad saaksid nad koju viia.

„Siin on rahulik, mitte nagu siseruumides tavaliselt“ ütleb preili Kluge, kes on seda õuelasteaeda juhtinud alates selle avamisest 5 aastat tagasi.

Lapsed lähevad väga harva treiler-haagisesse, mis on nende jaoks metsas olemas eriti erandlike ilmastikuolude puhuks. Õpetaja Kluge'i sõnul ei ole ükski laps iial mänguasjade järele küsinud. Selle asemel improviseerivad lapsed sellega, mis metsal pakkuda. Samuti ei ole ühtegi tõsist õnnetust lastega juhtunud, kõigest mõned kriimud ja muhud.

Mitte igaühel ei ole aga head kogemused. Frankfurdi elanik Donna Parssinen pani oma lapse õuelasteaeda möödunud aastal, kuid laps sai puukborrelioosi. See päädis meningiidiga, mis ajutiselt halvas lapse näo. „Mulle endiselt väga meeldib õuelasteaia idee“, ütleb proua Parssien „aga meile sellest kogemusest piisab“. Tema poeg käib nüüd nelja seinaga lasteaias.

Siiski paljud Saksa siseruumidega lasteaiad viivad lapsi lähedalasuvatesse metsadesse vähemalt kord nädalas matkale. Saksa Perekonnaministeeriumi eestkõneleja sõnul on õuelasteaedade asutamine teretulnud ning harilikult saavad need ka kohalikelt omavalitsustelt samadel alustel rahastust kui munitsipaallasteaiad.

Iwao Uehara, Tokyo Põllumajandusülikooli õppejõud, ütleb, et ta on püüdnud asutada sarnast lasteaeda ka Jaapanisse, kuid see projekt on jäänud toppama. Tema sõnul, on raske jaapanlastele seda ideed maha müüa kuni ei ole kindlaid tõendeid, et õuelasteaiad valmistad lapsi „kuulsateks ülikoolideks“ samavõrra hästi ette kui traditsioonilised lasteasutused.

Portlandis, USAs, tegi algust Marsha Johnson Maaema lasteaiaga möödunud sügisel, selleks et võidelda sündroomiga, mida ta nimetab „varajase akadeemilise kurnatuse sündroom“. „Meil on juba tänaseks 5aastased lapsed, kes on tüdinud lasteaiaskäimisest.“ Siinse lasteaia 14 last veedavad 4 tundi päevas mängides kohalikus erakooli metsapargis.


Kuidas käsitleda saagi

Looduskesksetes tegevustes õpivad lapsed muuhulgas ka päris saagi kasutama. „Plastmassist saest pole kasu“, ütleb preili Johnson „Selle asemel võib samahästi lastele plastmassist elu anda. Kõige hullemad asjad, mis meil siin seni juhtunud on mesilaste nõelamised,“ ütleb ta.

Illustreeriv foto pärineb Pinterestist

Mimi Howard, USA Hariduskomiteest, mis nõustab Denveri osariiki, ütleb, et mõned ameerika õpetajad tunnevad survet tuua akadeemilisus üha varasemasse vanusesse. Riiklik seadus tõi sisse standardsed testid lugemiseks ja kirjutamiseks, mida lapsed 3. klassis oskama peavad. Samas mõned uuringud soovitavad pigem „ilma määratlemata lõpptulemustega õppeprotsesse“ väikelastele. „Oleme selle teemaga alles arutelu faasis“ ütleb ta.

Shotimaal, Fife's võttis hiljuti Cathy Bache algatuse enda kätesse ja asutas eralastehoiu. "Siin käib umbes 20 last, kes igapäevaselt avastavad kohalikke metsi, saevad puuoksi, teevad lõkkeid kui külm on ning uurivad seeni“ selgitab ta. Preili Bache tunnistab, et vahel juhtub sedagi, et mõni laps kukub puuoksalt alla  – selle vastu on tema kindlustuspoliisiks keeld ronimast kõrgemale kui 3 meetrit.


Autoriks: Mike Esterl at mike.esterl@dowjones.com, originaalartikkel, eesti keelde tõlkis Liisa Kaasik lapsed.oue@gmail.com

Vaata lisaks: 
Idstein'i õuelasteaia koduleht: http://www.waldkindergarten-idstein.de/
Cathy Bache Shoti Fife "The Secret Garden Outdoor Nursery" http://www.secretgardenoutdoor-nursery.co.uk/staff.htm
Martha Jones'i rajatud "Mother Earth School" USAs: https://www.facebook.com/MotherEarthSchool