Lemmikpuu Vapramäel

Lemmikpuu Vapramäel

Laupäev, 27. detsember 2014

Rahvusvahelise tuntuse pälvinud lühifilm "School's Out: Lessons from a Forest Kindergarten"

2013. aastal valmis Lisa Molomot ja Rona Richter autorluses Linden Tree Films production'il õuelasteadade ideed tutvustav film "School's Out: Lessons from a Forest Kindergarten" (Kool on õues: õppetunnid õuetsalasteaiast), mis on äratanud rahvusvahelist tähelepanu.

Filmist:
Nendel lasteaialastel ei ole klassiruumi. Pisikeses Šveitsi Langnau am Albis'e linnas lähevad 5-7 aastased lapsed sellesse avalikku lasteada igal hommikul olenemata, mida ilmaennustus ütleb. Filmitegijad Lisa Molomot ja Rona Richter jälgisid seda lasteada ühe aasta jooksul. Et saada osa kogetu maagiast ja üllatuslikkusest vaata 3minutilist lühivideot siit: http://www.schoolsoutfilm.com/

 


 Miks on see oluline:
Samal ajal kui enamik lasteaia programme Lääne maailmas liigub üha akadeemilisema lähenemise suunas vähendades laste vaba mängu aega, usuvad paljud kasvatusteaduste eksperdid tugevalt õuemängude ja -matkade olulisusse ning lapse kriitiliselt olulises arenguperioodis loodusega lähedase sideme loomisesse.

Scool's Out (Kool on õues) avab silmi ning meeli alternatiivsetele võimalustele eelkooliealiste hariduses ning annab ideid, mida lapsed võiksid selles vanuses vajada.

Filmi  lugu:

2011. aasta septembris alustasid Lisa ja Rona Shveitsis Zürichi lähedal Langnau am Albis'e õuelasteaia filmimist. Filmiti kuni 2012. aasta kevadeni nii Zürichi õuelasteada kui ka Connecticuti "tavalist" lasteada võrdluseks.

2012. aasta sügisel toimus filmi tööversiooni esitlus Langnaus metsalasteade programmi 10. aastapäeva sündmusel.

Film sai valmis 2013. aasta alguses nagu oli kavandatud.

Film on äratanud palju tähelepanu ning võitnud ka mitmeid auhindu, sealhulgas Columbuse Rahvusvahelise Filmi- ja Videofestivali hariduse ja teabe eriauhind, Prescotti filmifestivali parima lühifilmi auhind, Colorado Keskkonna filmide festivali parima lühifilmi auhind jne.




Muuga õuelasteaia klipp Ringvaates

Ringvaade tõi 15.12 teleekraanile vahva klipi Muugal sel sügisel avatud õuelastehoiust, mille asutajateks on Marjet Salmar ja Tiina Sinimaa Laste õue Loovuskeskus OÜ'st (http://lasteloovuskeskus.com/)

Klipp on järelvaadatav sellel aadressil:
http://etv.err.ee/v/7b8e1392-58c3-45c8-997d-03205c386f4e

Tartu MTÜ LAPSED ÕUE liikmed soovivad oma Põhja-Eesti kolleegidele palju edu ja jõudu ning kindlasti tuleme teile ka peagi külla seniseid kogemusi vahetama!

Esmaspäev, 20. oktoober 2014

Mõnusaid mõtteid, mida meisterdada sügislehtedest!

Pinterest http://www.pinterest.com/ on suurepärane keskkond, kust leiab hõlpsaid imetoreid mõtteid tegevusteks lastega õues.

Praegusel aastaajal tasub kindlasti innustuda lehtedest ning leiutada vahvaid mänge ja meisterdamisi, kus looduse rikkalikku lehevalikut loominguliselt kasutada saab.

Alljärgnevalt mõned mõtted pildikeeles meie enda õuelastehoiu kogemustest ning mujalt maailmast:

Kolletamispäeva kollase purjega laevuke. Autor: Maarja Masing


 Vahtraleheliblikas: http://www.pinterest.com/pin/350647520961740072/

 Lehevikerkaar http://www.pinterest.com/pin/370421138075601058/

 Lehelõvi ja teisi loomi: http://www.pinterest.com/pin/370421138075601027/


 Lehelabürint!


 Lehe- ja õietüdruk http://www.pinterest.com/pin/370421138075601073/
Imeline mandala sügisestest tammelehtedest: http://www.pinterest.com/pin/370421138075601023/

Sünnipäevakroon sügisesele sünnipäevalapsele http://www.pinterest.com/pin/370421138075601042/

Kolmapäev, 17. september 2014

MTÜ Lapsed Õue Norra reisikiri ilmus Koolieelikus

Septembris ilmunud Pere ja Kodu eriväljaandes Koolieelik saab tutvuda Kaisa Haugase artikliga sel kevadel toimunud külaskäigust Norra õuelasteadadesse Tusseladdenis ning Ekreghagen'is. Edastame siinkohal mõned katked sellest vahvast artiklist, tervikteksti lugemiseks soovitame kindlasti Koolieelik läbi lugeda, seal on mitmeid teisigi väga põnevaid teemasid!

"Talvepäike sillerdamas sinisel merel, taamal lumised mäed - justkui oleks keegi pilti maalides liiale läinud, nii ebaloomulikult ilus on tulemus. Puude vahelt tõuseb suitsu. Seal praksub lõke. Tule ümber põdranahkadel istuvad lapsed ja õpetajad. Umbes viieaastane poiss koorib noaga hoogsalt oksa."

"Siinne teadlik valik on anda lastele vähem mängukanne ja valmis lahendusi ning õpetada asju ise tegema. Nad meisterdavad ja taaskasutatavatest materjalidest ning loomulikult puust, kividest, okstest ja merekarpidest. Lapsed kaasatakse ka koristamisse ja söögitegemisse. Täna on lõkkel toidu valmistamise päev"

"Kaks poissi mängivad kraavis. Ammu enam ei saa nende kohta kasutada sõna "puhas". Ka on nad märjad, sest neil oli vee ja ämbritega toimetamist. Kuid see pole probleem - püstkoja kapis ootavad varuriided ja - jalanõud. Märjad riided saab ahju kohale restile kuivama panna."

"Leiame Sigurdi (õpetaja) kolme poisiga suure puu võrast turnimast. "Me arendame motoorseid oskusi", hõikab ta, justkui peaks oma tegevust õigustama. "

"Mis paneb ühe mehe madalast palgast hoolimata lasteaias töötama? "Mulle meeldivad lapsed ning nende õpetamine, meeldib õues olla ja looduses käia," vastab Ronny. "Loomulikult on meil rutiin ja teatud reeglid, kuid siiski pole ükski päev teise sarnane ning ma ei tea kunagi täpselt, mis meid metsas ees ootab. Pealegi - kui ma mõnd täiskasvanud sõpra kelgutama kutsuksin, saadaks ta mu pikalt. Lasteaias võin aga kasvõi pool päeva järjest kelgutada!" Ronny naerab ja tuiskab koos poistega mäest alla.


Reede, 15. august 2014

MTÜ Lapsed õue esineb 22. augustil Sännas



22.-24. augustil toimub Sännas Eesti ökokogukondade kokkutulek teemal „Kogukondlik haridus - on vaja tervet kogukonda, et kasvatada last“.

Kuidas luua kogukonda ja toetada ühiselt uue põlvkonna kasvamist? Kuidas läheb Eestis sündivatel kogukondlikel lasteaedadel ja koolidel? Kuidas õpivad lapsed Leiutajate Külakoolis ja Portugali ökokülas? Mis on Gaia kool? Seda ja kõike muud Eesti ökokogukondade 8. kokkutulekul Sänna Kultuurimõisas, Leiutajate Külakooli hällis Sänna Rõuge vallas, Võrumaal.

Reedel 22. augustil kell 17 teevad kokkutuleku raames ettekande MTÜ Lapsed Õue esindajad teemal "Õuelasteaiad ehk natuke pori teeb kõhule head": Meie usume, et veidike pori teeb kõhule head, et ehedaim haridus võib sündida puu otsas ja elu keskel; et inimesed suudavad kokku tulla ja pakkuda oma lastele üheskoos tõeliselt avarat keskkonda arenguks ja kasvamiseks.

Kohtumiseni Sännas!

Lähem info kokkutuleku koduleheküljelt: http://kokkutulek.kogukonnad.ee/
Registreerumine: http://kokkutulek.kogukonnad.ee/registreerumine

Kolmapäev, 30. juuli 2014

Muugal avatakse sel sügisel õuelastehoid!

Selle blogi autorite Tartu emade suureks rõõmuks saime teate, et Tallinna külje all Muugal avatakse sel sügisel õuelastehoid Laste õue Loovuskeskus OÜ poolt. Juunis toimus neil ka eesti keele õue mängulaager, kus vaatamata mittesoosivale ilmale veedeti tubastes tingimustes vaid mõned tunnid! Soovime oma Muuga mõtte- ja tegudekaaslastele palju edu ja rõõmu uue hoiu käimalükkamisel!
 
Seega kallid Tallinna ja Muuga lapsevanemad, teil on avanenud suurepärane võimalus viia oma lapsuke tõeliselt toredasse ja lapse kehalist ja vaimset arengut soodustavasse hoidu, kus lapsed saavad nautida rohket värskes õhus viibimist ning loovaid õuetegevusi.

Laste õue Loovkeskuse kodulehel on toodud alustava õuelastehoiu tutvustus:

"Õues ollakse iga ilmaga ja kaks korda päevas, nii hommikupoolsel ajal kui ka õhtusel ajal. Lapsi ei pingestata testide ja erinevate arenguhindamistega. Lapse koolivalmidust hinnatakse mänguliste tegevustega õpetajate poolt. Väga suur rõhk on loovuse arendamisel-toetamisel. Lastega tegelevad samaaegselt kolm õpetajat, kes töötavad võrdsetel alustel. Samaaegselt alustavad tööd ka huviringid lastele. Eesti keele ring muukeelsetele lastele, inglise keele ring ja loovusring, mis hõlmab nii käelisi tegelusi kui ka loovliikumist.
Registreerimine Muuga õuehoidu on avanud: info tel 53936830 või info@lasteloovuskeskus.com"

Laste õue Loovkeskuse visiooniks on olla omanäoline lasteaed, kus laps omandab eluks vajalikud oskused ja teadmised ning koolivalmiduse, läbi mängu vabas looduses. Õppimise koht on loodus, kus tekivad tundmused, areneb mõtlemine ja ilumeel. Seal arendatakse värvi-, vormi- ja helitaju, mängitakse valguse- ja varjumänge, jälgitakse looduse rütmi, mis annab lapsele ainet mõtlemiseks ja võimaluse eneseväljenduseks. Õues õppides, tegutsedes ja mängides tekkinud raskused nõuavad pingutust, mis omakorda paneb lapsi arukalt vaatlema, mõtlema, juurdlema, valikuid tegema ja lõpuks ka otsustama. Lisateavet: http://www.lasteloovuskeskus.com/Lastekeskusest

Laupäev, 21. juuni 2014

Väärtuskasvatuse teemalisest konverentsist

                                                 Foto pärineb sellelt veebilehelt
 
4. juunil 2014 toimus Tartus TÜ Eetikakeskuse poolt korraldatud konverents "Väärtuskasvatus kodus ja lasteaias". Sündmuse eesmärgiks oli artleda hea lasteaia mudeli erinevate aspektide teemadel ning tutvustada kuulajaskonnale mitmesuguseid praktikaid, mis toetavad laste individuaalset arengut ning loovad eeldused koostööks kodu ja lasteaia vahel.

Konverentsil arutleti näiteks teemadel:
Milline on hea lasteaed?
Millised on vanemate ja ühiskonna ootused heale õpetajale?
Kuidas igas lasteaias saab toetada lapse individuaalset arengut tervilikuks inimeseks?

Konverentsi videode ja ettekandjate materjalidega saab tutvuda eetikaveebi vahendusel:
http://www.eetika.ee/et/arendus/programm/ettekanded

Kolmapäev, 4. juuni 2014

Meeste väärtuslikkus õpetajatena lasteaedades ja koolides


                                                         Foto on pärit sellelt lehelt

Üks õuelasteaia töörühma unistusi on, et meie lapsi õpetaks ka meesõpetajad.
Otsime meessoost õpetajat oma loodavasse lastehoidu.

Norra on meesõpetajatee teemaga alates 1997. aastast eesmärgistatult tegelenud. "On tehtud laialdast teavitustööd, et mehed hakkaksid mõtlema lasteaiaõpetaja ametist kui ühest võimalikust karjäärivalikust" kirjutabNaine24.

"Norra esimese meessoost lasteaiaõpetaja Erik Hauglund'i sõnul peavad lapsed kokku puutuma mõlema soo esindajatega. Ta osutas, et mehed ja naised tegutsevad erinevalt ning lastel võiks olla võimalus seda näha ja kogeda. «Lapsed, kel ei ole võimalik seda kogeda, kasvavad üles teadmata, et ka mehed võivad olla armastavad isikud, kelle tööks on teiste eest hoolitsemine.»"


Võtame Norra eeskujuks!

Loe Norra meesõpetajate teemal artiklit siit:
http://naine24.postimees.ee/438612/aina-rohkem-norra-mehi-asub-toole-lasteaedades

Loe meesõpetajate innustavaid lugusid siit:
http://www.menteach.org/mens_stories

Reede, 30. mai 2014

Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha


MTÜ Terve Pere Seltsi korraldusel ja Eesti Lastevanemate Liidu toel toimus Parksepas Võrumaa esimene Terve Pere Hariduspäev, kus omanäolisi haridusalgatusi tutvustasid Leiutajate Külakooli, Krabi Põhikooli, koduõppe, Keelepesä ja waldorflasteaia Terve Pere Aed eestvedajad. Oma peegelduse kuuldud ettekannetele andis Pille Liblik Haridus- ja Teadusministeeriumist, juturingis osales ka Riigikogu liige Lisa-Ly Pakosta. 

                                                       Foto: MTÜ Terve Pere Selts

Võru maavanem Andres Kõiv tunnustas oma tervituskõnes kõiki julgeid lapsevanemaid ja haridusalgatuste eestvedajaid, kes on otsustanud rikastada muutlike tuultega haridusmaastikku. Tõepoolest vajab peavoolu kõrval tegutsemist alustav kool või lasteaed julgeid ning ettevõtlikke eestvedajaid. Enamasti saadakse inspiratsiooni selliseks tegutsemiseks omaenda lastelt, püüdes pakkuda oma pere võsudele parimat võimalikku haridust. Arusaam parimast haridusest on mitmekülgne, kuid Hariduspäeval jäi kõlama mõte, et hea haridus aitab kasvada teadlikuks, teotahteliseks ning loovaks täiskasvanuks.

Loe edasi sellelt lingilt: http://www.kylauudis.ee/2014/05/30/hea-kool-ja-lasteaed-minu-lapsele-on-mu-enda-teha/

Esmaspäev, 26. mai 2014

Meie unistus: Milline võiks olla Eesti esimene õuelastead MTÜ Lapsed Õue nägemuses?

 

Õuelasteaed – tervis, tarkus ja liikumine

Mõiste
Õuelasteaiad1 on Skandinaaviamaades, aga ka mujal Euroopas2 levinud ning tunnustatud lasteaia vorm, mille eesmärk on tõsta laste keskkonnaalast teadlikkust ja soodustada tervislikke eluviise, mis saadavad neid läbi elu. Rohke õues viibimine parandab laste tervist, arendab motoorseid võimeid, soodustab keskendumist, arendab loovust, vähendab stressi ja on vanuses 3-6 eriti vajalik lapse aju arengu seisukohalt.3



Õuelasteaia pedagoogika
Nii Rootsis kui ka Norras toetutakse põhimõttele, et kõiki tegevusi, mida saab lastega harrastada õues (sh joonistamine, meisterdamine, õppimine, lugude jutustamine, teater, laul, tants), ka tehakse seal. Lasteaia iganädalases kavas on matkad, sportlikud tegevused nagu suusatamine, kelgutamine, uisutamine, lõkkel toidu valmistamine; mõnes lasteaias ka nt puutöö, püünistega linnujaht või koduloomade eest hoolitsemine ning peenramaa korrashoidmine. Õpitakse tundma loodust, märkama selle rütme ja väärtustama keskkonda.
Seejuures leitakse sobiv tasakaal tubase tegevuse ning väljas viibimise vahel, sest õues ei tohi hakata külm. Samuti ei tohi lapsi üle väsitada. Õuesolemisega harjunud lastel ei ole looduses kunagi igav, see on neile lõputu seiklus. Õues viibinud lapsed on toas rahulikud ning keskendumisvõimelised.

Õuelasteaia hoonestus ja ala
Nii Rootsis kui ka Norras on õuelasteaedadel olemas lasteaiahoone, mis on üldjoontes sarnane Eesti lasteaedadega. Peamiseks erinevuseks võib olla see, et lasteaia hoovis ei pruugi olla traditsioonilisi ronimispuid, vaid atraktsioonid on lastevanemate tehtud ning leidlikumad. Lasteaed paikneb looduskauni ala vahetus läheduses, kus lastel on oma laagripaik. Norras on laagripaigas sisse seatud ahjuga telk või püstkoda, kus saab lavatsitel magada ning väikeste laudade taga einestada või tegelda õppetööga. Osadel päevadel viibivad lapsed terve päeva oma laagrialal. Sel juhul magatakse telgis/püstkojas või magamiskottidega õues.

Õuelasteaia personal
Nii Rootsis kui ka Norras töötavad õuelasteaias lisaks pedagoogiharidusega inimestele ka muude alade, eeskätt loodusteaduse taustaga inimesed. Viie lapse kohta peab olema vähemalt üks täiskasvanu. Rühma suurus on maksimaalselt 12 last.

Milline võiks olla esimene Eesti õuelasteaed?
Eesti loodus on kaunis ja rikkalik. Eesti esimene õuelasteaed peaks seda looduslikku eelist kasutama ja samas au sisse tõstma. Tuleks luua kuvand, et piirkond, kus õuelasteaed asub, on sõbralik ka sotsiaalses mõttes s.t kaasata võiks kohalikke elanikke: nii (mahe)toidutootjaid, kunstnikke, käsitöölisi kui ka eakaid inimesi (nt lastele lugusid jutustama, pilli mängima, kodukohta tutvustama). Eesti esimene õuelasteaed võiks aidata kaasa piirkonna sotsiaalse sidususe kasvule ning heale mainele. Õuelasteaia missiooniks peaks olema levitada ühiskonnas tervisliku eluviisi ning keskkonnahoiu sõnumit.
Praktilises mõttes on õuelasteaia rajamiseks vaja ruume, mis mahutaksid kuni 12 last ja kus oleks eelistatavalt söögitegemisvõimalus (et toitu ei peaks mujalt tooma) ning laagripaigas võiks olemas olla püstkoda. 

Õuelasteaia algatajad
Mittetulundusühing LAPSED ÕUE asutajad:
Kaisa Haugas
Liisa Kaasik
MaarjaMasing
Liina Reisberg
Sigrit Uibo
Mari-Liis Viirsalu

1 Forest kindergarten – ingl. k; Waldkindergarten – sa. k; Friluftsbarenhage, Naturbarenhage – norra k, I Ur Och Skur – rootsi k.

2 Rootsis al 1957, Soomes al 1979 (praegu seda tüüpi lasteiaedades kaasatud 100 000 last ja 6000 õpetajat); Saksamaal al 1989 (erinevatel andmetel 300-500 õuelasteaeda); Norras al 1987; Leedus al 1993 (Leedus oli õuelasteaedadel riiklik toetus kuni 1998), Venemaal al 1997. Muud riigid: Inglismaa, Taani, Kanada, Liibanon, Mehhiko, USA. (Friluftsfrämjandet. Nature is the perfect playground).

3 David Ingvar, neuropsühholoogia profssor, aju-uurija. (Friluftsfrämjandet. Nature is the perfect playground).

Pühapäev, 25. mai 2014

MTÜ Lapsed Õue tegi ettekande Rosma VI kogupere konverentsil "Head valikud hariduses. Koostöö"

Põlvamaa ajalehes Koit avaldati neljapäeval 22. mail 2014 Külli Volmeri artikkel "Rosmal vaadeldakse hariduses toimuvat optimistlikult", kus esmakordselt meediakajastuses mainitakse MTÜ Lapsed õue nime. Konverentsi ajakava on toodud siin:

Laupäeval 24. mail Rosma koolis toimunud kogupere konverentsil tutvustasid  MTÜ Lapsed õue nime all ühinenud emad oma kavatsust asutada Tartu lähistele õuelastead. Sigrit Uibo ja Maarja Masing alustasid ettekannet lühikese videoga, mis valmis kevadel Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahastusel toimunud õppereisil Norra Tromsø õuelasteada. Meeleolukas videoklipis sai näha lasteaialapsi karmis Norra talves kogu päeva õues viibides toredasti hakkama saamas ning õpetajad, kes sellest kõnelevad. Seejärel paluti kuulajad ruumist astuda õue, kus õuelasteaia rajajate maailmavaatega paremas kooskõlas olevas keskkonnas kase all kivil loeng jätkus.

"Õuelasteaiad on Skandinaaviamaades, aga ka mujal Euroopas levinud lasteaia vorm, kus lapsed ja õpetajad tegutsevad võimalikult palju värskes õhus. Rohke õues viibimine parandab laste tervist, arendab motoorseid võimeid, soodustab keskendumist, arendab loovust - on igati lapse keha ja vaimu arengut soodustav. Õuelasteaia eesmärgiks laiemalt oleks levitada ühiskonnas tervisliku eluviisi ning keskkonnahoiu sõnumit" võttis Maarja Masing algatuse paari lausega kokku. "Meie kavatsus on esialgu alustada lastehoiuna, kuid kaugemas plaanis soovime luua õuelasteaia, milliseid nägime õppereisil Rootsi ja Norrasse", täpsustas MTÜ liige Mari-Liis Viirsalu. 

Õuelasteaia mõttele leidus kuulajate hulgas mitmeidki poolehoidjaid. MTÜ Lapsed Õue emad olid toetavast tagasidest innustunud ning jätkavad värskel väel oma unistuse elluviimist.

Rosma ettekannet saab vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=zqtsjcSnwhc&noredirect=1


Laupäev, 24. mai 2014

Õue- ja metsalasteaedasid ning koole ühendav võrguleht Creative Star Learning Company

Sellelt võrgulehelt leiab palju kasulikke nõuandeid ja teavet õuesõppest ja õuemängudest üle maailma.

Soovitame lugeda Rootsi metsalasteaedade ja -koolide kohta lähemalt siit

Raamat õuesõppe pedagoogikast

Õuesõppe pedagoogika huvilistele soovitame lugeda TÜ Rakvere kolledži poolt eesti keelde tõlgitud raamatut:
 
                                                                                      Pisipilt ja tutvustus pärinevad siit


"Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas - lähiümbrusest saab õpiõu"
Anders Szcepanski

Toimetajad Lars Owe Dahlgren, Sverre Sjölander, Jan Paul Strid ja Anders Szczepanski 
Tõlkijad Inkari Lindve ja Chris Paulus 
Raamatu kandvaks ideeks on, et vastastikused seosed inimeste ja nendele koduks oleva maastiku vahel pakuvad rikkalikke võimalusi õppimiseks. Teoses on argumenteeritud, et õppimine võidaks sellest oluliselt, kui väljas maastikul veedetaks rohkem aega. Vabas õhus ühendatakse õppimise erinevad dimensioonid: keelelised, motoorsed, esteetilised, tunnetuslikud, bioloogilised ja kultuurilised. Kõiki kooliaineid ja -teemasid saab mingis ulatuses õues käsitleda. Õuesõppe keskkond alandab samal ajal õppijate stressitaset. Raamatus käsitletakse veel sellist teemat nagu suhe ruumilise kuuluvuse ning ökoloogilise teadlikkuse vahel jpm.
 
Raamatut saab osta Rakvere kolledžist ja Tallinna ülikoolist, vaata lähemalt siit: http://www.tlu.ee/et/Rakvere-kolledz/raamatukogu/trykised


Lõike raamatust nagu need on toodud kokkuvõttena annabi.ee võrgulehel:


1. Õuekeskkond – õpikeskkondade rohke võimas klassituba
Anders Szczepanski

Alljärgnevas peatükis püüan lahti seletada teesi, et õuesõppe pedagoogika pakub didaktilisi võimalusi tänapäeva (minu arvates) liiga staatilise haridussüsteemi uuendamiseks, ning näitan, kuidas see pedagoogika võib kaasa aidata koolihariduse loomingulisemaks muutumisele. Uuenduslike ja loominguliste õpikeskkondade kujundamine laste ja noorte tarbeks, et võimaldada nende annete ja pädevuste igakülgset arengut, on suur väljakutse. Oluline on kasvatada keskkonnateadlikkust ja arusaama inimtervise ohustatusest terves maailmas. Seega on haridussüsteemil täita keskne tulevikku suunatud ülesanne ning kindlasti ka seda, et elujõulised teadmised luuakse sise- ja väliskeskkonna koosmõjus tekkinud õpikeskkonnas.

Õuesõppest saab selles kontekstis põnev piire ületav valdkond, mida pedagoogid, tervishoiuga tegelevad inimesed ja arhitektid ühiselt arendavad. Õppemaastikul saab ajaloo ja nüüdisaegse teadusega tegeleda sel kombel, et sellest võidavad nii tervis ja õppimine kui ka füüsiline keskkond ise. Õuesõppimise juures on olulisemaiks see, et õuekeskkond võimaldab saada isiklikke kogemusi, õpikutes sisalduvad tarkused muutuvad kogemuste kaudu õppides elulisteks.

Õpetaja peab oskama "maastikku lugeda" ehk tal peavad olema teadmised:
• erinevatest taime- ja loomaliikidest ning nende elutsüklitest,
• aastaaegade vaheldumisest,
• inimese elutegevuse jälgedest ja väljendustest

Õuesõppe pedagoogika tuum on konkreetsetest looduslikest paikadest ammutatud elamuste ja kogemuste tekstipõhise tööga (raamatute kasutamine, info otsimine andmebaasist) kombineerimine.

Õpilastel ja õpetajatel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast, koolimajast lahkuda ning suunduda ealavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Sel kombel õppeprotsess muutub loomingulisemaks. Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamist ehedamaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Ka keelelisi mõisteid tutvustatakse tegelikkusega kokku puutudes. Tervise, õppimise ja mängu vahel valitseb seos, see on teaduslikult tõestatud ning sellega tuleks arvestada. Taolise seose tähendust mõistnud kool vajab õppetööks avaramat mõõdet, tõelist maastikku, kus saaks kõiki meeli rakendades kogu oma kehaga töösse sukelduda.

Abi oleks õppevormidest, kus maastik on ühtaegu klassitoa ning õppevahendi rollis. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on selle tagajärjeks pinnapealsed teadmised. Pedagoogika, mis toetub otsesele kokkupuutele loodus- ja kultuurinähtustega, kujutab endast tähtsat motivatsioonitegurit mõttekate ja loominguliste õpiprotsesside jaoks. Haistmis-, maitsmis-, kompimis-, nägemis- ja kuulmismeelte toel suureneb õppeprotsessi vältel tänu jõulisele meelte stimuleerimisele ka meie mälumaht.

Õuesõppe peamiseks põhimõtteks on õpilastele vahelduse pakkumine igapäeva rutiinist ning laste sidumine loomupärase keskkonnaga. See aga ei tähenda, et kogu õppetöö peaks toimuma ainult õues, oluline on õpilased koolipinkide tagant välja saada ning avardada nende silmaringi.

Õuesõppe pedagoogika ühendab tundeid, tegevuse ja mõttetöö; maastik on areeniks, füüsiline tegelikkus muutub õpikeskkonnaks. Õpetajad ja õpilased kasutavad õueruumi süstemaatiliselt nii töövahendi kui ka õppimise kohana. Õuekeskkond saab õppimisviisiks, õppeobjektiks ning osaks õppeprotsessist. See tähendab õppeprotsessi keskendumist nii osale kui ka tervikule, toimumispaigaks on nii õu kui ka siseruumid.

Õuetegevusi on vaja õpetada juba koolitundides, et lastel oleksid algoskused. Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva maailma mõistmist. Õppimise koht on loodus, kus tekivad tundmused, areneb mõtlemine ja ilumeel. Seal arendatakse värvi-, vormi- ja helitaju, mängitakse valguse- ja varjumänge, jälgitakse looduse rütmi, mis annab lapsele ainet mõtlemiseks ja võimaluse eneseväljenduseks. Õues õppides, tegutsedes ja mängides tekkinud raskused nõuavad pingutust, mis omakorda paneb lapsi arukalt vaatlema, mõtlema, juurdlema, valikuid tegema ja lõpuks ka otsustama.

Õuesolek parandab nii õppijate kui õpetajate tervisliku seisundit, vähendab stressi ja ülekaalulisust. Kuna kaasaja lapsed liiguvad vähe, siis on õuesõpe üheks heaks võimaluseks laste tervise edendamisel.

Õues õppimine peaks suurendama meie motivatsiooni ja ümbritseva maailma mõistmist, eriti laste ja noorte kaasamist keskkonnaga seotud problemaatikasse. Füüsiliselt aktiivses keskkonnas tekib turvaline kooliõhkkond ja kujunevad head suhted, mida lapsed ja noored saavad ise arendada, vastutades oma argipäeva ja õppimise eest.

Üheks mõtteajalooliseks võtmeisikuks on Rousseau, kes lähtus oma filosoofias meelte aistingutest ja empiirilistest kogemustest. Rousseau väitis, et meie esimesed filosoofiaõpetajad on meie jalad, käed ja silmad.

R. Kaplani ja S. Kaplani uurimus näitab, et loodus maandab pingeid, inimese keskendumisvõime paraneb, spontaanne tähelepanuvõime kasvab. Muutume erksamaks, rahulikumaks, vähem konfliktseks ning loomulikult tervemaks. Tulemused on näidanud, et õuesõpe alandab stressi ja langetab kortisoolitaset õpilaste, eriti poiste seas.


2. Raamatuharidusest ja meelelisest kogemusest
Lars Owe Dahlgren

Kaalukatel tekstipõhist õppimist puudutavates uuringutes on ometi ilmsiks tulnud, et tekstide kasutamine pedagoogilistel eesmärkidel on pannud aluse teatud erilisele õppimisviisile. Dahlgren ja Ohlsson toovad oma käsitluses välja, et isegi lastel, kes ise veel lugeda ei oska, on arenenud arusaam teksti funktsioonist.

Ahvatlev on mängida mõttega, et kui õppimine eraldus muudest tegevustest nagu rahvakoolide rajamise tulemusena juhtus, kaasnes sellega teatud kultuuriline väärarusaam, kuidas tekste õppevahendina kasutama peaks.

Eduka õppimise tagab, kui õppija saab mõjutada oma õpiülesande eripära ja selle kujunemisprotsessi. Väliskeskkonnas tekib alati küsimusi selle kohta, mida tähele pandi. Õpetaja roll sellises olukorras on õpetlikku küsimusepüstituse protsessi vahele jätmata õpilast ennast oma küsimust lisaküsimuste abil edasi arendama julgustada, kuni sel viisil koos vastuseni jõutakse.

Üks pedagoogiline alternatiiv, et õpilased saaksid õpetatava sisust aru, on võtta lähtepunktiks reaalsed nähtused, situatsioonid ja sündmused ning püüda seejärel erinevate valdkondade kontseptsioonide abil neist aru saada.

Õuesõppe pedagoogika põhimõtted eeldavad teadmiste kasutamist. Praktikas saab seda teostada õpilaste omavaheliste või õpilaste ja õpetaja vaheliste diskussioonide ja aruteludena. Teadusuuringud kinnitavad, et just loodusteaduslikud valdkonnad on seeläbi muudetud väga formaalseks, tihtipeale vahendatakse õppurile hierarhiliselt ja aksiomaatiliselt ülesehitatud struktuure.

Üks inimene saab teise inimese teadmisi tajuda kas tema sõnade või tegude kaudu. Teadmised ilmnevad n-ö dialoogi kaudu.

Õuesõppe pedagoogika ühendab endas nii õppetöö läbiviimise koha kui ka õppimise sisu. Selle olulisim tunnusjoon on, et see on üks õppimise viis. See õppimisviis võimaldab taasluua loomulikud suhted mõtete ja tunnete, õppimise erinevate aspektide, koha ja identiteedi vahel. Meelelise kogemuse ja raamatuhariduse koosmõjul võib kujuneda optimaalne õppimine.


3. Laps ja loodus
Patrik Grahn

Kui laps saab looduses aega veeta, kasvab temast tugev ja terve inimene, kellel on oluliste asjade kohta enda ümber teadmised. Sellised arusaamad panid muuhulgas Fröbeli 19. sajandil lasteaedu looma. Lapse varajastel ja igapäevastel kontaktidel maailmaga väljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav tähtsus sellele, kuidas ta õpib tunnetama looduse sisemist loomust. Loodust tunnetatakse läbi kõiki meeli. Elamusi pakuvad nägemismuljed, lõhnad ja helid ning tajutakse, kuidas tuule puudutus jahutab nahka. Asjad, mis on looduses, on kohased lastele käsitsemiseks.

Lapsepõlvemaastikus peab ruumi olema kogu lapse potensiaalile: kehale, tunnetele ja mõistusele. See tähendab, et seal peab olema midagi, mis äratab lapses huvi ja osalemistahet. Tal peab olema aega oma tunnete töötlemiseks, aega, et tegelikkust tajuda, järele proovida, uurida, selle üle mõtiskleda ja järele mõelda. 

Tänapäeval tehakse märksa vähem väljasõite, on nädalaid, kui väljasõite polegi. Kuna aga paljud lapsed on suure osa oma ärkvelolekuajast eelkoolis, on eelkooli õuekeskkond võib-olla see ainus õuesolemise koht, kus lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata.

Õuemängude tähtsusest
Õuemänge iseloomustavad kaks omadust: meelelisus ja laiahaardelisus. Meelelisuse all peetakse silmas mänge, mida käivitavad spontaanselt lõhn, maitse, kompimis- ja nägemismeel, tasakaal, temperatuur, kuulmine jt meeled. Lapsed vaatlevad ja tajuvad õuekekkonda tähelepanelikult oma meeltega ning neid täidab ühteaegu tundeküllane soov ümbritsevaga kooskõla saavutada. Laiahaardeliste all peetakse silmas mänge, mis stimuleerivad lapsi hoogsamalt pühenduma kaootilisemat sorti tegevusele (nii metsikud mängud kui ka rahulikumad fantaasiamängud). Sellistes laiahaardelisemates mängudes kannavad lapsed veidi oma enesekontrollist üle sündmuste käigule ja lasevad ümbrusel rohkem mõjuda ja toimivat juhtida. Mõlemad omadused, meelelisus ja laiahaardelisus, viivad selleni, et keskkond osaleb mängus aktiivse partnerina: vahel tuntakse, justkui
mängiks keskkond lapsega, mitte vastupidi. Lapsed võivad näiteks joosta ja üksteist taga ajada ning siis tagaajamisel äkki avastada midagi, mida nad soovivad nuusutades ja katsudes lähemalt uurida.

Õuedes, kus mängivad nii nooremad kui ka vanemad lapsed, leidub sageli väljakutseid, mida vanemad lapsed edukalt vastu võtavad, aga nooremad peavad hakkama saamiseks veel sirgutama. Enamasti näeb selline üleminekute õueala välja järgmiselt: sissepääsuala- aedloodus. Looduse ja aia vahel võiks olla võsa, kust väiksed lapsed meelsasti läbi ei lähe. Looduse-osas paikneksid puud, kuhu otsa saab ronida, ja suured kivid. Seda tüüpi õuekeskkond ei tee üksnes lastel mängimist hõlpsamaks: ka personali jaoks kujutab see suurt koormuse langust. Õpetajad ei tarvitse pidevalt lapsi jälgida, et need ei kakleks ega narriks üksteist. Taolised eelkooliõued pakuvad lastele võimalust viibida fantaasiamaailmas ja areneda mitmekülgselt, kaasates kõiki meeli. 

Ka täiskasvanutele õues viibimine toob tervisele ainult kasu. Kõige tähtsam on, et saaks jalutada, tunda värsket õhku, näha päikest, tunda tuult ja tajuda rohelust. Kesklinnas elades on suureks eeliseks, kui on juurdepääs rahulikus ja rohelises ümbruses asuvale rõdule või lähedal on vaade rahulikule rohelisele keskkonnale. Selliste tingimuste korral on inimene vähem ärritatud ja magab öösiti paremini.

Lähedus rohelise alaga paistab olema oluline tervisetegur. Rahulikkus tähendab seda, et võib kuulda linnulaulu või tuules sahisevaid puulatvu. Lähedalasuv argipäevane park peaks vastama inimese erinevatele hingeseisunditele. Lähedalasuv- see tähendab, et sinna peaks argipäeval olema võimalik jõuda 6-7 minutiga. Kui see tingimus täidetud, näitavad uurimused, et inimeste enesetunne on märksa parem. Ühes vanadekodus viidud uuringus selgus, et vanade keskendumisvõime suurenes, kui nad said päevas ühe tunni õues viibida. Aga mida haigemad need vanainimesed olid, seda märgatavam oli tulemus. Uuringutes ilmnes, etkindlad aiad ja pargid pakuvad vanale inimesele kinnitust selle kohta, kes ta on. Kui inimesed kindlustunde leiavad, kasvavad võimalused, leida rõõm ja selle kaudu näha ka võimalusi.

Platon leidis, et laps omab sündides mõisteid igavese ideaali kohta, ilu kohta meid ümbritsevas maailmas. Aristoteles rõhutas, et inimesed omandavad sellise teadmise asjade vormist ja mateeria võimalustest, kui nad on aktiivsed ja nende kallal töötavad. Mõned neist, nagu John Locke, Berkeley ja Husserl, on vastupidiselt Platonile väitnud, et lastel puuduvad kaasasündinud võimed ning nad sünnivad hoopis tabula rasa, puhta lehena. 

On esitletud mitu tulemust, mis osaliselt kinnitavad Platoni teesi, et me sünnime mingite kindlate võimetega ümbritsevat maailma mõista, võimega näha midagi jäävat. Ehrenfels väitis, et üksikud helid ei seleta muusikateosest saadavat elamust. Helide mõistmiseks tuleb neid tunnetada ühises kontekstis, kus kujutatud tervik on suurem kui üksikute osade summa. Wertheimer väitis, et taju toimimise mõttes on inimestel olemas teatud kaasasündinud võimed. Jay Appleton seevastu väidab, et ka inimestel on kaasasündinud mälulaadsed pildid maastikest, mis sobivad kõige paremini elamiseks ning kus end turvaliselt tunda. On kinnitatud, et suure laia võraga puud, vaated veekogule ja valgusküllastele avatud maastikele kannavad turvatunde märki, samas kui vaade kuivanud piirkonnale, pimedatele metsadele ja üksikutele lauskmaadele kannavad turvatunde puudumise ja ebakindluse märki. Fenomenoloogia väidab, et inimese keha on ta isiku tähtis osa ning just keha kogeb paljut tajumisaktis. Seeläbi võib kehal olla oluline osa inimese arengu ja käitumise selgitamisel. Tajumisaktis on keskseks asjaks fenomen, sellisena nagu ta end inimesele esitab. Kellman ja Granrud näitasid, et juba neljakuusel lapsel oli suuruskonstantsuse tunnetus välja arenenud. Ayres väidab, et laps mõistab loodusest saadud informatsiooni sõltuvalt sellest, kuidas meeli suudetakse aktiveerida ja omavahel põimida.

4. Kasvava indiviidi tervis
Nina Nelson

Tervise väärtustamise ja defineerimise põhiliseks kriteeriumiks loetakse tihtipeale haiguste puudumist. Tervislik areng lapsest täiskasvanuks eeldab ümbritseva ühiskonna toetust enesehinnangule, turvalisusele ja tasakaalule elus. On haigused nagu diabeet ja rasvumine. Ülekaalulisus ja rasvumine on alates lapsepõlvest ja läbi eluseotud rea füüsiliste ja psüühiliste tervistkoormavate teguritega. Tänapäeva läänemaailmas aga ei ole enam suurim oht mitte puudulik toiduvaru, vaid suurenev ülekaalulisus- laste hulgas sagenevad terviseprobleemid Lapse kui sõltuva indiviidi tervis olenebtema sotsiaalsest ümbrusest – see, kuidas väliskeskkonnas tema huvide ja väärtustega arvestatakse, mõjutab tema tervislikku seisundit.

Koolikeskkond kujundab selles suhtes tausta lapse igapäevaelule ning on seega oluline faktor terve psüühilise ja füüsilise arengu edendamisel. Koolipäeva peaks iseloomustama selline pedagoogika, mis peale teadmiste õpetamise toetaks nii autonoomsust ja sotsiaalseid oskusi kui ka füüsilist ja psüühilist heaolu.

Indiviidi ja keskkonna vahelistest suhetest (Lazaruse ja Folkmani järgi) võib tekkida stress. Mingi sündmus põhjustab stressi, kui inimene tunneb, et nõudmised ületavad tema isiklikud võimed ning ohustavad seega tema heaolu. Hinnanguga sellisele potentsiaalselt stressirohkele situatsioonile algatatakse nn toimetulekuprotsessid, mille eesmärgiks on taastada kaotatud tasakaal keskkonna ja indiviidi vahel.

Stressil võib olla oluline roll paljude erinevate haiguste kujunemisel. Kui inimene ei ole võimeline nn toimetulekumehhanismide abil igapäevase stessiga hakkama saama, võib see viia näiteks selliste haigusteni nagu maohaavandid, kõrgvererõhutõbi ja diabeet. Stressi korral on soovitav suurendada füüsilist koormust või muidu kujuneb diabeet ja tekib ülekaalulisus. Seda kirjeldab järgmine protsess: süda lööb kiiremini, vererõhk tõusesb ja verevool suunatakse ümber näiteks peast ja seedekulglast lihastesse, südamesse ja ajju. 

Igapäevase stressi ja koormusega toimetulekuks on võimalik pakkuda inimesele tuge läbi õueõppe. Liikumine õues on rõõm ja kehaline kontakt annab enesekindlust. On tõestatud, et vabas õhus viibimine ja füüsiline tegevus mõjuvad kooliedukusele positiivselt. Reeglipärane füüsiline tegevus vähendab stressi ja mõjutab positiivselt immuunreaktsiooni, mis tuleb kasuks koolis, kus haiguste tõttu puudumised on probleemiks. 

Peame kohtlema last kui terviklikku indiviidi ning andma talle võimaluse mitmekülgseks õppeks. Teadmiste põhjal stressiga seotud tervisehädadest ning füüsilise tegevuse ja väliskekkonna soodsatest mõjudest tervisele tundub positiivne ja loomulik pakkuda välja õuesõppe pedagoogikat kui üht tervislikku alternatiivi.

5. Imestamise kunst
Stefan Edman

Pedagoogika sügavaim eesmärk on äratada uudishimu, elurõõmu ja imestust looduse ja olemasolu üle, imestust, mis tekitaks aupaklikkust ja aitaks meil ümbritsevast elustkaasinimestest,lindudest, putukatest- lugu pidada ning seejuures selle kõige eest ka hoolitseda. Õuesõppe pedagoogika on kõige suveräänsem vorm kogemiseks ja õppimiseks, mida või ette kujutada: uidata koos metsatukas, linnapargis, mere- ja järverandadel või põllumaadel suurmaast asulast natuke eemal; pista nina lõhnavasse mulda, silitada puude krobelist nahka. Kõikjal, meile lähemal kui arvame, leidub, mida avastada ja mille üle mõtteid vahetada.


6. Inimese suhe loodusesse muinasajast tänapäevani
Sverre Sjölander

Vanal ajal maa oli ette nähtud põlluharimise ja sööda tarbeks, röövloomad tuli hävitada ning teised metsloomad pakkusid huvi vaid kui jahisaak. Loodusest püüti saada ainult kasu. Ajalugu õpetab, et inimene võtab endale saagiks ennekõike seda, mida on kõige kergem kätte saada. 1789. aastal kui Gustav III tühistas piirangud jahipidamisele, Rootsi loomastikku tabas suurim katastroof. Veidi rohkem kui saja aastaga õnnestus jahimeestel täielikult hävitada metsikud põhjapõdrad, metssead ja koprad. Tänapäeva katastroof on aga liigne kalapüük, hävitatakse populatsiooni.

20. sajandi algul kerkis idee, et puutumatu loodus võibolla väärtuslik ja huvitav. Inimeste huvi looduse vastu ei kao. Paljud loomaliigid kuuluvad nüüd looduskaitse alla. Tänapäeval on arvamus, mida rohkem inimesi välja loodusesse tuleb, seda rohkem on ka inimesi, kes on looduskaitse ja rikkumiste takistamise poolt. Selles peitubki üks õuesõppe pedagoogika tähtsamaid ülesandeid. Loodushuvi ei ole kaasasündinud omadus, selle peab inimestes äratama. Huvitav on ka see, et esimesed turistid käisid meelsasti mägedes.

Tajupsühholoogilised eksperimendid näitavad, et ka tasandikel üles kasvanud inimesed peavad mägismaad enamasti ilusaks, ilusamaks kui oma kodukanti. Üheks esimestest turismi sihtkohtadest sai Šveits. Seal olid ilusad kõrged mäed, maaliline rahvastik kaunites kostüümides, kes joodeldasid ja tuututasid pasunaid, lisaks suur matkaradade võrgustik, kuna mägedes oli võimalik liikuda ainult jalgsi või veohobustega.

7. Rahvausund ja maastik
Ebbe Schön

Rahvausundi õpetamine peaks ülekaalukalt toimuma väljas kultuurimaastikul. Seal on kergem mõista, kuidas meie esivanemate ettekujutused on sündinud ja isegi kuidas need on arenenud ning me näeme, milliseid olulisi funktsioone rahvausund täitis. Meie talurahvaaegsed esivanemad elasid suurema osa oma elust vabas õhus, varajastest hommikutundidest õhtuni välja. Nad hoolitsesid põldude ja rohumaade eest, tegelesid metsanduse ja karjatamisega, pidasid jahti ja kalastasid – kõike elatise teenimise ja ellujäämise eesmärgil.

Rahvausund on kütkestav osa traditsioonilisest kultuurist ja võib isegi praegusel ajastul rikastada loodustunnetust nii laste kui ka täiskasvanute jaoks. Tänapäeva inimestel on esivanemate uskumuste ja mõttemaailma uurimusest paljugi õppida. Seal leidus põhjapanevaid väärtushinnanguid ja norme, mis võivad mõistmatutena tunduda. 

Rahvausundi üks tähtsamaid funktsioone on kasvatus. Kui lapsele öelda, et ta peab jõe- või järvevees ettevaatlik olema, ei anna see ütlemine alati soovitud tulemust. Laps ei pruugi aru saada, et vesi võibolla ohtlik. Kui talle aga rääkida, et vees elab õel vanake, näkk, kes tirib inimesi alla vetesügavustesse, võtab laps sõnumi tõenäoliselt hoopis teistmoodi vastu. Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on aga olemasolusse seoste ja mõtte loomine. Olendid, loomad, linnud, putukad ja taimed on rahvausundis väga tähtsal kohal ja nende tähendust rahvausundis tõlgendatakse erinevalt vastavalt iga riigi traditsioonidele. Oluline on nende tõlgenduste lastele edasi rääkimine. 

Tänapäeva lastel on vaja treenida kuulamis- ja jutustamisokust, seda saab teha jutustades rahvausundist. Kuuldes vanu muistendeid müstilisest loodusest ja maastikest areneb lastel fantaasia. Piiblist võis lugeda, kuidas tuleks elada, et taevasse pääseda, aga nii maiste ja samas nii elutähtsate probleemide nagu külviõnne ja kalaõnne kohta ei seisnud seal peaaegu midagi. Kirjasõnal põhinev religioon ja rahvausund täiendasid üksteist. Meil on ja ilmselt jääb alatiseks püsima mõõtmatu vajadus püüelda teadmiste kaugeimaite piirialadeni, kus algavad usu ääretud valdused. 

Rahvausund õpetas olema tähelepanelik märkide suhtes, mida peeti sigaalideks nähtamatutelt olenditelt ja jõududelt. Islandilt ja Fääri saartelt, kus usk üleloomulikku on veel tänapäevalgi laiemalt levinud kui meil, leiab näiteid selle kohta, et teedel on lastud joosta käänuga ümber küngaste või kivide, kus väidetakse elutsevat haldjarahvast või muid maa-aluseid olendeid. Ebatavaliselt suure õnnetuste arvu põhjuseks ühel Noorlandi maakonna maanteel räägitakse olevat maa-aluste olendite viha, sest nende valdusi on rikutud. Rahvausund võimaldab aga muudki peale piiride seadmise. See võib aidata ka hävitada piire, mis on liiga ebameeldivad, et neid taluda. Rahvausund võib isegi mõista, ja vabastada seega liigsest peamurdmisest. Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on aga ikkagi olemasolusse seoste ja mõtte loomine. Meil on vaja uskuda, et meie elul ja pingutustel on mõte, mille peame endale aga ise valmis ehitama.

Mõte, et on olemas saatus, mis meie elu juhib, võib kindlasti paljudele turvatunnet pakkuda. Rahvausund võib seega kinkida teatud turvatunnet, kuid igaüks teab, et see võib tekitada ka hirmu.

Lapsed, kes ei saa loodusesse, kannatavad

"Enamik täiskasvanuid on roninud lapsena mööda puid ja mänginud õues. Kuid tänapäeva lapsed ei mängi enam sel moel väljas. See on puudujääk, millel on rasked tagajärjed." kirjutab Austraalia keskkonna veebileht ABC.net.au 

Loe selle kohta edasi siit: http://www.abc.net.au/environment/articles/2012/11/12/3629731.htm

Pühapäev, 16. märts 2014

Tere! Oled saabunud blogisse, kuhu koondame teavet õuelasteadadest ning õuepedagoogikast lasteaialastele. Head uudistamist!