Lemmikpuu Vapramäel

Lemmikpuu Vapramäel

Esmaspäev, 26. mai 2014

Meie unistus: Milline võiks olla Eesti esimene õuelastead MTÜ Lapsed Õue nägemuses?

 

Õuelasteaed – tervis, tarkus ja liikumine

Mõiste
Õuelasteaiad1 on Skandinaaviamaades, aga ka mujal Euroopas2 levinud ning tunnustatud lasteaia vorm, mille eesmärk on tõsta laste keskkonnaalast teadlikkust ja soodustada tervislikke eluviise, mis saadavad neid läbi elu. Rohke õues viibimine parandab laste tervist, arendab motoorseid võimeid, soodustab keskendumist, arendab loovust, vähendab stressi ja on vanuses 3-6 eriti vajalik lapse aju arengu seisukohalt.3



Õuelasteaia pedagoogika
Nii Rootsis kui ka Norras toetutakse põhimõttele, et kõiki tegevusi, mida saab lastega harrastada õues (sh joonistamine, meisterdamine, õppimine, lugude jutustamine, teater, laul, tants), ka tehakse seal. Lasteaia iganädalases kavas on matkad, sportlikud tegevused nagu suusatamine, kelgutamine, uisutamine, lõkkel toidu valmistamine; mõnes lasteaias ka nt puutöö, püünistega linnujaht või koduloomade eest hoolitsemine ning peenramaa korrashoidmine. Õpitakse tundma loodust, märkama selle rütme ja väärtustama keskkonda.
Seejuures leitakse sobiv tasakaal tubase tegevuse ning väljas viibimise vahel, sest õues ei tohi hakata külm. Samuti ei tohi lapsi üle väsitada. Õuesolemisega harjunud lastel ei ole looduses kunagi igav, see on neile lõputu seiklus. Õues viibinud lapsed on toas rahulikud ning keskendumisvõimelised.

Õuelasteaia hoonestus ja ala
Nii Rootsis kui ka Norras on õuelasteaedadel olemas lasteaiahoone, mis on üldjoontes sarnane Eesti lasteaedadega. Peamiseks erinevuseks võib olla see, et lasteaia hoovis ei pruugi olla traditsioonilisi ronimispuid, vaid atraktsioonid on lastevanemate tehtud ning leidlikumad. Lasteaed paikneb looduskauni ala vahetus läheduses, kus lastel on oma laagripaik. Norras on laagripaigas sisse seatud ahjuga telk või püstkoda, kus saab lavatsitel magada ning väikeste laudade taga einestada või tegelda õppetööga. Osadel päevadel viibivad lapsed terve päeva oma laagrialal. Sel juhul magatakse telgis/püstkojas või magamiskottidega õues.

Õuelasteaia personal
Nii Rootsis kui ka Norras töötavad õuelasteaias lisaks pedagoogiharidusega inimestele ka muude alade, eeskätt loodusteaduse taustaga inimesed. Viie lapse kohta peab olema vähemalt üks täiskasvanu. Rühma suurus on maksimaalselt 12 last.

Milline võiks olla esimene Eesti õuelasteaed?
Eesti loodus on kaunis ja rikkalik. Eesti esimene õuelasteaed peaks seda looduslikku eelist kasutama ja samas au sisse tõstma. Tuleks luua kuvand, et piirkond, kus õuelasteaed asub, on sõbralik ka sotsiaalses mõttes s.t kaasata võiks kohalikke elanikke: nii (mahe)toidutootjaid, kunstnikke, käsitöölisi kui ka eakaid inimesi (nt lastele lugusid jutustama, pilli mängima, kodukohta tutvustama). Eesti esimene õuelasteaed võiks aidata kaasa piirkonna sotsiaalse sidususe kasvule ning heale mainele. Õuelasteaia missiooniks peaks olema levitada ühiskonnas tervisliku eluviisi ning keskkonnahoiu sõnumit.
Praktilises mõttes on õuelasteaia rajamiseks vaja ruume, mis mahutaksid kuni 12 last ja kus oleks eelistatavalt söögitegemisvõimalus (et toitu ei peaks mujalt tooma) ning laagripaigas võiks olemas olla püstkoda. 

Õuelasteaia algatajad
Mittetulundusühing LAPSED ÕUE asutajad:
Kaisa Haugas
Liisa Kaasik
MaarjaMasing
Liina Reisberg
Sigrit Uibo
Mari-Liis Viirsalu

1 Forest kindergarten – ingl. k; Waldkindergarten – sa. k; Friluftsbarenhage, Naturbarenhage – norra k, I Ur Och Skur – rootsi k.

2 Rootsis al 1957, Soomes al 1979 (praegu seda tüüpi lasteiaedades kaasatud 100 000 last ja 6000 õpetajat); Saksamaal al 1989 (erinevatel andmetel 300-500 õuelasteaeda); Norras al 1987; Leedus al 1993 (Leedus oli õuelasteaedadel riiklik toetus kuni 1998), Venemaal al 1997. Muud riigid: Inglismaa, Taani, Kanada, Liibanon, Mehhiko, USA. (Friluftsfrämjandet. Nature is the perfect playground).

3 David Ingvar, neuropsühholoogia profssor, aju-uurija. (Friluftsfrämjandet. Nature is the perfect playground).

2 kommentaari:

  1. http://creativestarlearning.co.uk/developing-school-grounds-outdoor-spaces/mulleborg-an-outdoor-swedish-pre-school/

    Sattusin vahva pildimaterjalidga ülevaatele Rootsi Mulleborgi õuelasteaiast. Kas pole tore, et lasteaeda jõudes võib laps pihutäie terakestega kanu tervitada ja ehk tänuks ehk värske munagi saada, aianurgas vaarikaid nosida ja päris peenraid kastmas käia, selle asemel et kastekannuga sihitult ringi joosta:)? Täpselt nagu vanasti maal vanaema juures - tänapäeval on maavanaemad, kes lasteaiaealisi maailma avastamisel igapäevaselt saadaksid, suur defitsiit...

    VastaKustuta
  2. Tahtsin lisada, et kuigi looduskaunis ümbrus on väärtus omaette, ei takista selle puudumine õuelasteaedade toimimist. Rootsis nägime, et õuelasted võib tegutseda ka otse paneelmajade vahel ning paraja jalutuskäigu kauguselt leiti tilluke metsatukake, kus oma õuetegevusi läbi viia. Ka oli Stockholmis õuelasteaed, kus lapsed ja õpetajad parema puudusel teatud päevadel linnaliini bussi kasutades lähedalasuvasse rahvusparki sõitsid. Seal oli neil isegi oma lihtne varjualune ehitatud. Leian, et asukoht kesklinnas või ilusa looduse puudumine ei ole takistuseks.

    VastaKustuta