Lemmikpuu Vapramäel

Lemmikpuu Vapramäel

Esmaspäev, 16. jaanuar 2017

Korduma kippuvad küsimused


ÕUELASTEAEDADEST MEIL JA MUJAL

Mis on õuelasteaed?
Õuelasteaia mõistet pole ammendavalt defineeritud, ent üks on kindel: see on pedagoogiline, mitte infrastruktuuriline mõiste. Õuelasteaia sõna viitab värskes õhus viibimise kasulikkusele, loodusõppele, hinge ja keha tasakaalule ning keskkonnaarmastusele, mitte sellele, nagu puuduks õuelasteaial maja sootuks. Terminiga õuelasteaed peetakse silmas õppekorralduslikke aluseid.
Õuelasteaiaks võib end pidada nii munitsipaal- kui eralasteasutus. Samuti võib lastehoid tegutseda õuelastehoiuna.
Termini „õuelasteaed“ vasted teistes keeltes on: Forest kindergarten – ing. k; Waldkindergarten – sk. k; Friluftsbarenhage, Naturbarenhage – norra k, I Ur Och Skur – rootsi k.

Miks on õuesolemine kasulik?
Rohke värskes õhus viibimine aitab ennetada väikelaste füüsilise ja vaimse tervisega seotud riske ning on soodne laste arengule. Õues viibinud lapsed on toas rahulikud ning keskendumisvõimelised, kasvab spontaanne tähelepanuvõime.  Õuesolemisega harjunud lastel ei ole looduses kunagi igav, see on neile lõputu seiklus. Loodusest saadavad kogemused mõjuvad soodsalt laste tervisele, motoorsetele võimetele, õpivõimele ja loomingulisusele, aitavad kaasa positiivsete sotsiaalsete suhete arengule ja koostööoskuse kujunemisele (Fjortoft, Igunn, 2001, Brügge jt, 2008; Nelson, 2009; Grahn, 1997, Grahn jt, 2009, Davies 1997).
Õuesolemine annab lastele võimaluse loodusega suhestumiseks – neil on võimalik aastaringselt jälgida taimi ja loomi nende erinevates arengustaadiumides. Vahetu kogemus looduse (sh ka linnalooduse!) seltsis on parim viis arendamaks lastes loodushoidlikku suhtumist. 

Milline on õuelasteaia pedagoogika?
Õuelasteaia pedagoogika eripäraks on toetumine põhimõttele, et õues tehakse kõiki tegevusi, mida saab lastega õues harrastada (sh joonistamine, meisterdamine, õppimine, lugude jutustamine, teater, laul, tants).  Õppida saab looduses kõiki õppeained -  mitte üksnes loodusteadusi. Õuesõpe toetub suuresti avastusõppe metoodikale, mille põhjal õpivad lapsed vaatlema ja katsetama, et mõista meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid nähtusi. Kõigi meeltega loodusest saadav vahetu kogemus soodustab teadmiste kinnistumist, seoste loomist ja tegelike oskuste kujunemist (vt täpsemalt siit). Avastusõpe toetab oluliselt ka eelkoolieas olulist keeleõpet.
Üks olulisemaid põhimõtteid, mida näiteks Ameerika Cedarsong'i õuelasteaias rakendatakse, on huvist lähtuv (interest-led) ja lapsest lähtuv voolav õppimine (child-driven Flow learning), mille juures õpetaja peamisteks ülesanneteks on olla pigem tagaplaanil, anda lapsele lisainformatsiooni teda huvitava kohta, aidata tal põimida uusi teadmisi varasematega ja  tagada turvaline keskkond. (Kenny, 2013).
Nii Rootsis kui ka Norras toimivad õuelasteaiad täpselt samadel alustel nagu kõik teisedki lasteaiad. Õuesolemist võib võrreldavaks pidada meil levinud koolide kallaku-süsteemiga, kus õppeasutus ise määrab oma rõhuasetuse. Lasteaia iganädalases kavas on matkad, sportlikud tegevused nagu suusatamine, kelgutamine, uisutamine; mõnes lasteaias ka nt puutöö, püünistega linnujaht või koduloomade eest hoolitsemine, lõkkel toidu valmistamine ning peenramaa korrashoidmine. Õpitakse tundma loodust, märkama selle rütme ja väärtustama keskkonda. Lastel võimaldatakse osaleda täiskasvanute töödes, õpetatakse kasutama tööriistu (sh nuga, haamer jt), panustada söögitegemisse, ala korrashoidu jne. Seejuures leitakse sobiv tasakaal tubase tegevuse ning väljas viibimise vahel.

Metoodika kohta vt lisaks: M. Kruuda, "Õuesõpe, avastusõpe ja mäng", 2009. Dahlgren/Sjölander/Strid/Szcepanski "Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas - lähiümbrusest saab õpiõu", 2009.

Mis saab, kui on külm või vihma sajab? Kas lapsed ei külmeta?
Põhimõtteliselt ollakse õues iga ilmaga ja rõõmustatakse võimaluste üle, mida erinevad ilmaolud pakuvad. Arvestatakse, et lastel ei oleks külm ega palav. Märjaks saanud riided tuleb kiirelt varukomplekti vastu vahetada. Kui lastel pole õues mugav, tuleb võtta kas meetmed mugavuse saavutamiseks või minna tuppa.

Õuesoleku kestus pakasega sõltub laste soovidest ja eeldab õpetaja erilist tähelepanelikkust ning vastutust. Vastutusvõimelised õpetajad ei pea pakaselisi ilmaolusid iseenesest õuemineku takistuseks. Küll on soe riietus villapesust, vahekihtidest kuni korraliku kapuutsiga talvejopeni hädavajalik. 

Rohke viibimine ja liikumine värskes õhus iga ilmaga tugevdab immuunsüsteemi ja muudab lapsed külmetuste suhtes vähem vastuvõtlikeks. 

Kuidas tagatakse õuelasteaias laste turvalisus?
Õuelasteaias on oluline, et reeglid oleks eelnevalt paika pandud, veel parem kui koos lastega ühiselt. Tuleb veenduda, et lapsed neist aru saavad ja kinni peavad. Õuealade piirid on kokkulepetega kindlaks määratatud ja kehtib reegel, et lapsed ei lahku ilma loata õpetaja vaate- ja kuuldeulatusest.
Sageli tehakse õuelasteaedades ka lõket, mis jahedate ilmade korral pakub sooja ja võimaldab lastel õppida vastutustunnet, kuid ka tulega seotud riske ja turvalisuse nõudeid. Sama kehtib ka avatud veekogude juures mängimise puhul, kus on äärmiselt oluline, et lapsed ei oleks kunagi ilma väljaõppinud täiskasvanu järelvalveta.
Õuelasteaedades tohivad lapsed sageli puude otsas ronida, kuid reegel on, et neid ei aidata selle juures. Põhjuseks see, et laps õpiks ise tunnetama oma võimeid. Õpetaja roll on tagada, et ronitav puu oleks ohutu ja laps tegutseks oma võimete piires.
Teadlikkus ja piisavad teadmised loodusest saavad tekkida vahetu kogemuse kaudu. Tähtis on see, et põhireeglites on kokku lepitud ja lastel on sisemine veendumus, et neist on oluline kinni pidada.
Vt põhjalikumat turvalisuse teemalist postitust siit.
Kuidas tagatakse laagrialal isiklik hügieen?
Kraanivee puudumisel võetakse kaasa (vajadusel ratastel kanistriga) värske ja puhas vesi, et lastel oleks võimalik voolava veega hügieeniliselt käsi pesta. Erandjuhtudel kasutatakse käte puhastamiseks desinfitseerivat vahendit.
Sõltuvalt aastaajast on igal lapsel kaasas pudel või termos isikliku joogiga. Laagrialal on tihti kuivkäimla ja väiksematele lastele ka köetavas varjualuses pissipotid, mida tühjendatakse kuivkäimlasse ning desinfitseeritakse.

Milline on õuelasteaia päevakava matkapäeval?
Skandinaavia näide
9:00-9:30
laste saabumine ja vastuvõtmine, individuaalsed vestlused vanematega, vaba mäng; üks õpetajatest teeb püstkojas tule alla ja paneb valmis magamisvahendid
9:30 - 9:45
hommikuring tervituslaulu ja hommikuvõimlemisega
9:45 - 10:00
hommikueine (lastele kaasa pandud)
10:00 -10:30
vaba mäng lastel; matkale mineku eelsed toimetused  (vajadusel WC-s käik, riiete vahetus; matkale kaasavõetavate asjade komplekteerimine; kontroll, kas püstkojas on piisav tuli all)
10:30-12:15
matk, mille jooksul toimuvad mängulises vormis õppetegevused arvestades kõiki õppevaldkondi ja parasjagu käsitletavat teemat
12:15-12:30
hügineenitoimingud
12:30-13:00
soe lõunaeine
13:30-13:15
magamiseelsed toimingud, riietevahetused
13:15-13:30
unejutt ja –laul
13:30-15:30
vaikne tund; üks õpetajatest jääb lastega, teine tegeleb nõudepesemise ja muu vajaliku koristustegevustega
15.30-15:45
ärkamine, riietumine
15:45-16:15
Õhtuoode
16:15-17:30
vaba õuemäng, lapsevanemad tulevad lastele järgi; õpetajad panevad  magamisasju kokku ja teevad olulisemaid ettevalmistusi järgmiseks päevaks
Matkapäeval võetakse toit kaasa termostes või soojendatakse lõkkel. Kätepesuks on kanister vett ja või desinfitseerimisvahend. Õpetajal on kaasas esmaabikarp ning mõned vahetusriided lastele. Lastel on seljakotid oma varustusega.

Kui sageli on matkapäev?
Tasakaal lasteaiahoones viibimise  ning selle hoovialal mängimise ning laagrialal nö matkapäevade tegemise vahel leitakse tuginedes asutusesisesele õppekavale, aastaajale ning ilmastikule.

Kui palju lapsi on rühmas?
Nii Rootsis kui ka Norras on rühma suurus on maksimaalselt 12 last. Viie lapse kohta peab olema vähemalt üks täiskasvanu. Meil on hetkel 1 õpetaja 4 lapse kohta.
Kes on õuelasteaia õpetajad?
Õuelasteaias peaksid töötama vaid inimesed, kes ise armastavad palju värskes õhus olla. Eeliseks on  loodusteaduste taust või vähemalt täiendav väljaõpe, et tagada looduses erinevate riskidega turvaline toimetulek.
Ka Rootsis ja Norras töötavad õuelasteaias lisaks pedagoogiharidusega inimestele ka muude alade, eeskätt loodusteaduse taustaga inimesed. Norras on meeste osakaal lasteaednike seas 40 %. Kummaski riigis pole võimalik eraldi õuelasteaia pedagoogiks õppida. Piisab üldisest lasteaiaõpetaja kutsest. Rootsis viib õuelasteaedade katusorganisatsioon I Ur och Skur läbi õuelasteaiaõpetajate täiendõppekoolitusi. Saksamaal saab omandada rakendusliku kõrghariduse looduspedagoogika alal ning täiendkoolitusi pakuvad mitmed loodushariduse instituudid.
Kas õues magatakse lõunaund?
MTÜ Lapsed Õue Norras, Rootsis ja Soomes nähtud õppereisidel olid esindatud alljärgnevad variandid lõunaune tegemisest:
1.      1-3-aastased magavad isiklikus lapsevankris õues, kuuris, katusealuses;
2.      Laagrialal tõmmatakse present kahe puu vahele vihma- ning tuulekatteks ja magatakse penodega maas (kevad- ja sügiskuud);
3.      Laagrialal püstkojas või sõjaväetelgis magamiskottides;
4.      Lasteaia hoones korralikult õhutatud ja lahtise aknaga toas penode ja magamiskottidega põrandal (talvekuud).

Milline on õuelasteaia hoonestus ja ala?
Õuelasteaia hoonestus erineb (loogiliselt) sõltuvalt laiuskraadidest. Saksamaal on tavaline, et õuelasteaia ainsaks varjualuseks on vagunelamu, millesse varjuda äärmuslike ilmaolude korral (pesuks kaasavõetud vesi ja WC-ks selleks ettenähtud põõsas). Mängualaks on looduslik ala (enamasti mets), mille kasutamises on metsa omanikuga kokku lepitud.

Skandinaavia õuelasteaedade hoonestus on aga üldjoontes sarnane Eesti lasteaedadega. Peamiseks erinevuseks võib olla see, et lasteaia hoovis ei pruugi olla traditsioonilisi ronimispuid, vaid atraktsioonid on lastevanemate tehtud, lihtsamad ning leidlikumad (köied, palgid, mängumajad, taaskasutusmänguasjad nagu potid-pannid jne). Siseruumide suuruse nõuded võivad olla paindlikumad seoses sellega, et lapsed viibivad neis proportsionaalselt väikese osa päevast (söök, magamine).
Erinevus on ka see, et lasteaed paikneb looduskauni ala vahetus läheduses, kus lastel on oma laagripaik. Laagripaigas on sisse seatud ahjuga telk või püstkoda, milles saab lavatsitel magada ning väikeste laudade taga einestada või tegelda õppetööga. Osadel päevadel viibivad lapsed terve päeva oma laagrialal (matkapäev). Sel juhul magatakse telgis/püstkojas või magamiskottidega õues.

Milline on koostöö lapsevanematega?
Õuelasteaedades on vanemad sageli kaasatud lasteaia toimimisse ja on väga oluline, et nad väärtustavad samasid põhimõtteid nagu kannab õuelastead. Õuelasteaiad ongi sageli nn kogukonnalasteaiad,  mis on kas rajatud lasteavanemate poolt või on lapsevanemad kaasatud tegevuse juhtimisse ja korraldusse. Vanemad aitavad õuealasid rajada, täiustada ja  on kaasatud õppekava koostamise juurde ning on oodatud kaasa lööma lasteaia igapäevategevustes. Rootsis näiteks tasustatakse lapsevanemale oma lapse lasteaias veedetud päev abipersonali rollis samaväärselt nagu tema töökohas. 

Millistes riikides on õuelasteaedu?
Õuelasteaiad on levinud üle maailma juba aastakümneid. Esimene teadaolev õuelasteaed rajati Taanis 1950ndatel. Eriti laialt levinud ja populaarsed on need Rootsis (al 1957), Soomes (al 1979 - kaasatud on ca 100 000 last ja 6000 õpetajat), Norras, Austrias ja Saksamaal (al 1968). Saksamaal on 2012 a seisuga õuelasteaedu enam kui 1000.
Õuelasteaiad tegutsevad ka Leedus, Tšehhis, Suurbritannias, Hispaanias, USA-s, Koreas, Venemaal, Mehhikos...

Kas iga Eesti lasteaed või –hoid võiks olla õuelasteaed?
Jah, miks ka mitte!
Arvestada tuleb vaid sellega, et erinevalt Skandiaaviamaadest on Eestis reguleeritud ilmaolud, mille korral lapsi õue ei viida. Kui lasteasutuses puudub varikatus, ei viida alla kolme aasta vanuseid lapsi vihmasaju ja lumetuisu korral õue. Juhul kui välisõhu temperatuur on madalam kui miinus 15 kraadi ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on madalam kui miinus 20 °C, lapsi õue ei viida või lühendatakse õues viibimise aega 20 minutini. (Sotsiaalministri määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale § 14 lg 8 ja 9). Kas need regulatsioonid lapse tervist kaitsevad, tuleks arutleda.

Kas õuelasteaiana saaks täita Eesti riiklikku õppekava?
Jah. Riiklikus õppekavas (2008) on välja toodud seitse valdkonda, mida tuleb koolieelses lasteasutuses käsitleda. Õuelasteaia kontekstis on kõiki õppekavas püstitatud eesmärke võimalik saavutada, kui õppe- ja kasvatustegevuses lõimitakse tegevusi, saavutamaks erinevate valdkondade eesmärke. Õppekavagi ütleb, et laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu ja harjutamise kaudu. Riiklikus õppekavas peetakse oluliseks autentsete keskkondade kasutamist õppe- ja kasvatustöös, mida loodusliku mitmekesisusega õuealaga keskkonnad võimaldavad. Pedagoogide rolliks on olla laste suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Õuekeskkonna rikkalikest võimalustes on lapsel võimalik kõiki neid tegevusi edukalt rakendada.
Samamoodi lähtuvad ka nt Rootsis õuelasteaiad riiklikust õppekavast muude lasteasutustega samadel alustel.

Kuidas õuelasteaia lapsed küll hiljem koolis hakkama saavad - nad on ju harjunud vabalt ringi jooksma?
Teiste riikide kogemus näitab, et õuelasteaia lapsed on kooliks keskmisest paremini ettevalmistunud ning saavad ka hiljem koolis paremini hakkama. P. Häfner kinnitab oma doktoritöös  saksa laste näitel, et õuelasteaia lapsed töötavad koolis keskmisest paremini õppetöös kaasa, on motiveeritumad ja parema keskendumisvõimega, tõusevad esile heade sotsiaalsete kompetentside ning motoorsete ja kunstiliste võimete poolest. Lapsed saavad õuelasteaiast kaasa kõrge vastutustunde, iseseisvuse ja individuaalsuse - need omadused toetavad last ka tema kooliteel.


Reede, 13. jaanuar 2017

Unistus „Supimaa“ õuelastehoiust



Õuelastehoid Eestis – see tõesti töötab
 
Kõik algas sellest, et hakkasime iganädalaselt saama telefonikõnesid ja kirju lapsevanematelt, kes tahaks oma võsukese hoiujärjekorda panna, ning meie õpetajaid hakati kutsuma üle Eesti rääkima lasteaiakasvatajatele õuelastehoiust ja õuesõppest. Alles siis mõistsime tõeliselt, KUI oluline ja vajalik on meie õuelastehoiu algatus olnud – ja kaugeltki mitte vaid seitsme Tartu pere jaoks. Näib, et kui ühelt poolt on nutikaelad, ülekaal ja aktiivsushäired tõsiseks probleemiks kujunemas,  on teisalt aeg ka õuelasteaedade tulekuks küps!
Lisaks Skandinaavia kogemusele võime tänaseks, s.o 2,5 aastat peale igapäevase hoiutegevusega alustamist, ka ise kinnitada, et see on olnud parim otsus, mille oleme oma laste tervisele ja tulevikule mõeldes teha saanud! Meie „pilootlapsed“ veedavad märtsist oktoobrini valdava osa päevast värskes õhus ning oskavad igast ilmast, igast porimülkast, jääpurikast ja puuoksast parima võtta. Nad annavad loodusalastes teadmistes oma vanematele silmad ette. Nad teevad loovalt koostööd, andes ilma mänguasjadeta mängule ühiselt tähenduse. Nad ronivad puudel nii osavalt, et mõnikord jääb endal vanemana puu all hing kinni. Nad rabavad sind oma mõttekäikudega, mis näitavad sügavalt läbitunnetatud arusaamist ümbritsevast loodusest. Kes siis enda lapsi ei kiidaks! Aga seda kõike kinnitavad ka teadusuuringud, millele leiab viiteid meie blogist.
Õuelastehoid on olnud hea otsus isegi hoolimata asjaolust, et ka peale 3 aastat kestnud otsinguid pole me siiamaani leidnud sellele ideaalset kohta – s.t. asukohaga Tartus või Tartu lähistel NING ÜHTLASI väravaga otse loodusesse -  mistõttu oleme olnud sunnitud tubase ruumi ja looduse vahet „pendeldama“. 

Õuelasteaed: Supimaa!
Et saaksime täita oma endale võetud ühiskondlikku rolli õuelasteaia idee levitamisel, soovime:

  •        pakkuda õuelastehoiu võimalust rohkematele lastele – avada juurde täiendavaid rühmi;

  •        tegeleda senisest enam õuesõppe teavitus- ja koolitustegevusega, et jõuda rohkemate huvilisteni.

Neid tegevusi ei saa ega ole lubatud läbi viia (vähemalt meie kliimavööndis ja õigusruumis) ilma nõuetekohase siseruumita.
Meie ideed tunnustav Tartu linn on õuelasteaia hoone ja mänguala ühe võimaliku asukohana välja pakkunud Supilinna kiigeplatsi kõrval asuva  (lasteaiaks planeeritud!) roheala Oa tn ja Emajõe vahel, tingimusel, et leiame selle väljaehitamiseks ise vahendid ning tõendame ettevõtmise jätkusuutlikkust.  Aktiivseid supilinlasi koondav Supilinna Selts on idee suhtes toetav.
Supilinn on asukohana õuelastehoiu jaoks lausa vaimustav – ligipääsetav ka autota ning dendropargi, Jänese matkaraja ja Emajõe vahetus läheduses.
Meie ideest süttinud arhitektuuribüroo TEMPT hüppas paati ja on välja töötamas õuelasteaia ideed hästi edasi kandvat hoonelahendust.
Supilinna projekteeritava lahenduse oleme enda peas ristinud „Supimaaks“ – kujutleme tulevast õuelastehoidu looduslähedase ja mängulisena. Ühelt poolt peaks seal olema nõuetele vastav hoonestus võimalusega rühma kaupa laieneda.  Rohket õuesolemist silmas pidades on põhirõhk aga suurel varjualusel ning õuealal, milles planeeritud korrapärasus vaheldub eheda loodusliku ümbrusega.

Üleskutse kõigile, keda õuelasteaia idee liigutab
Kui soovid rohkem teada saada, et kaasa mõelda, kuidas Supimaa õuelastehoiu plaan tegudeks saaks, siis võta meiega ühendust! Kui sul on välja pakkuda veel parem lahendus, siis anna meile samuti teada!

Kui soovid meie ettevõtmist rahaliselt toetada, siis oleme selle eest hiiglama tänulikud!  
MTÜ Lapsed Õue, SEB arvelduskonto: EE471010220234521222

Annetusi kasutame Supimaa rajamiseks ja õuelasteaia-teavitustööks.


Ja nüüd, lapsed ja suured - õue!

Head uut aastat!

Pärast jõuluvaheaega oli põnev taas Peedule minna. Kuna ilmad olid krõbedad ja Emajõgi korraliku jääkaane all, oli lastele suureks üllatuseks, et "Peedu jõgi" (Elva jõgi) ei olegi jääs nagu linnas ning voolab endistviisi. Jõkke visati palju lumepalle, et need Tartusse jõuaksid, nendega tervitati Sädet, vanaema, isa jt tähtsaid Tartu inimesi.






"Kus me praegu oleme?", "Kus on Tartu?", "Kus on meri?", "Siit vist läheb Kaberneemele...!", "Kas Emajõgi on ka siin?", "Kus on Venemaa?" jpm elutähtsaid küsimusi.


Õnneks oli puude alune maa "kaardikeppe" täis ning oli lihtne need vastused kohe välja selgitada.

Ronimisrõõm!

Nii ülihea on, kui lastel on õues värvilised õueriided! Eesti looduses valitsevad ju suure osa aastast pruuni-hallirjud toonid ning kui ühel lapsel oli üksvahe hallikirju kombekas, siis sulandus ta ümbrutsevasse eriliselt hästi. See aga tegi meile tema jälgimise eriliselt raskeks. Helkurvestid on muidugi suurepärased tänaval liigeldes, kuid nõustun väga Tusseladdeni õuelasteaiaga Tromsos (Põhja-Norra), kus kehtis reegel, et puu otsa ronima minnes tuleb helkurvest ära võtta. Põhjus lihtne - see jääb kergesti okstesse kinni ning teeb ronimise sellega ohtlikumaks. Neil oli esinenud mitmeid juhtumeid, kus laps jäi vesti kaenlaauku pidi oksa külge kuidagi kõlkuma ning siis saigi see reegel sisse seatud.


Väideti, et ollakse väsinud, kuigi heal juhul olime kõndinud 200 m.

Kuna ilm oli kord päris külm, otsustasime onni teha tavapärasest soojapidavama

"Tule minu kooli, seal õpetatakse numbreid", kutsus 4-aastane tütarlaps. "Number 8 ma ei oska muidugi", oli õpetaja oma puudujääkidest teadlik. Teinegi usin kaaslane liitus hoolimata oma noorusest, "pliiats" käes numbreid õppima.





 Metsas on eriti mõnus mõistatusi mõistatada! Nendest ei saa lastel vist kunagi küll ning tihti pistame kuskile jalutama minnes mõne vastava raamatu kotti. Enamasti see kasutamata ei jää.






Mida teha, kui on talv ja on kelgud, kuid pole lund? Mängida näiteks laevahukku!


"Maa on meile seda andnud..." On rõõm oma kunagist lasteaia söögisalmi nüüd enne iga lõunasööki koos hoiulastega lugeda.

Teisipäev, 10. jaanuar 2017

Matkapäev







Pildistas: Kiur Kaasik

TURVALISUS ÕUELASTEAIAS


Turvalisus on õuelasteaia kontseptsiooni juures üks enim küsimusi tekitav teema, seega sellest pisut lähemalt.

Õuelasteaial on tavaliselt üks kindel mänguala (nn laagriala), kuid palju matkatakse ringi ka erinevatel looduslikel aladel - metsas, aasal, küngasel, jõe- või järvekaldal. Kõik need pakuvad erinevatel aastaaegadel ja sõltuvalt ilmast täiesti erinevaid olusid. Ka ühe ja sama ronimispuu oks võib olla sõltuvalt ilmast kas kuiv, märg või sootuks libe.
Üks on selge -  erinevalt spetsiaalselt lastele disainitud turvalisest mänguväljakust on looduslikud olud ettearvamatumad. Ühelt poolt stimuleerib mitmekesistes oludes tegutsemine lapse arengut – annab ainest loovaks vabaks mänguks ja arendab motoorseid oskusi ning koordinatsiooni.  Kuid teisalt tuleb eriti suurt rõhku panna laste turvalisusele. Aga kuidas?

1.       VÄIKE RÜHM. Õuelasteaia rühmad on tavalasteaia rühmast üldjuhul väiksemad. Nii tagatakse rahulik ja sõbralik õhkkond ning õpetajal on grupist on hea ülevaade.
2.       ROHKEM ÕPETAJAID. Skandinaavias on looduses viibides 4-6 lapse kohta üks õpetaja. Meil on selleks suhtarvuks hetkel 1:4.  Turvalisuse kaalutlustel on looduses viibides alati kohal 2 õpetajat korraga.
3.       RISKIDEGA TOIMETULEMISE ÕPETAMINE. Õuesõppe pedagoogikas peetakse oluliseks, et last õpetatakse riskidega toime tulema, mitte ei hoita teda riskidest eemal. Väikeses rühmas õpivad õpetajad lapse iseärasusi hästi tundma ning seavad igaühele piirid vastavalt tema eale ja individuaalsetele võimetele. Oluline on, et lapsed oleks võimalikeks riskideks ette valmistatud. Lapsi õpetatakse:

  • riske ära tundma
  • riske hindama (eriti mis puudutab kõrgust, sügavust, kiirust ja raskust).
  • enda võimeid ja võimete piire õigesti hindama.


4.       SELGED REEGLID. Selged reeglid ja eelnevad kokkulepped lastega on õuelasteaia igapäeva alus. Ühelt poolt minimeeritakse ohte laste jaoks ja teisalt võimalikku kahju loodusele. Lapsed peaksid selgete reeglite vajalikkust ise kogema, nende olulisust mõistma ja isikliku veendumuse tõttu järgima. See on kõige lihtsamini saavutatav, kui reeglid töötatakse välja lastega üheskoos. (Näiteks - lapsed viibivad alati õpetaja nägemis- ja kuulmisulatuses; kokkulepitud alalt ilma õpetaja loata ei lahkuta; ilma õpetaja nõusolekuta loodusest midagi (marju, seeni jmt) suhu ei pisteta. 

5.       USALDUSLIK SUHE ÕPETAJA JA LAPSEVANEMA VAHEL. Õuelasteaias on olulisel kohal usalduslik ja tihe koostöö õpetajate ja lapsevanemate vahel. Nõnda tagatakse, et hoius seatud reegleid ja käsitletud põhimõtteid arutatakse ja kinnistatakse ka kodus. Samuti on oluline, et õpetajal oleks ülevaade lapse eripäradest, mis võivad looduses viibides lapse turvalisust mõjutada.

6.       SOBIV VARUSTUS. Vanemad kannavad hoolt, et lapsel oleks tema suurusele vastav mugavalt istuv seljakott, milles on piisavalt ruumi kaasa võetava varustuse (varuriided, toit) jaoks. Sõltuvalt ilmast võib kohustusliku varustuse hulka kuuluda ka termoalus istumiseks ja joogitermos.
Vanemad kannavad hoolt, et lapsel oleks ilmale vastav (kihiline) riietus ja kinnised jalanõud. Looduses liikudes on kinnised jalanõud, pikk hele riietus ja peakate on soovitatavad ka suvel, et vältida võimalikke rästiku- või puugihammustusi.

7.       ELEMENTAARNE OHUENNETUS.
·         Õpetaja on kursis võimalike ohtudega, mis matkaalal võivad lapsi ohustada.
·         Vähemalt ühel õpetajatest on kaasas laetud mobiiltelefon, liigutakse mobiilivõrgu levialas ning õpetajad oskavad vajadusel kirjeldada grupi asukohta ning kuidas sellele ligi pääseda.
·         Iga õpetaja peab olema läbinud esmaabikursuse.
·         Lastega looduses viibiv õpetaja tunneb mürgiseid taimi ja suudab adekvaatselt hinnata võimalikke riske.
·         Puugihooajal  teostatakse loodusest laagrialale jõudes puugikontrolli ning seda kordavad päeva lõpus ka lapsevanemad. Puugi eemaldab spetsialist või lapsevanema loal pädev õpetaja spetsiaalsete tangide abil. Puugihammustuse kuupäev fikseeritakse ning jälgitakse võimalikke nahamuutusi (punetus jne).
·         Õpetajad vastutavad selle eest, et lapsed roniksid vaid puudel, mis on ohutult ronitavad ning et puu alune maapind oleks ohtude osas kontrollitud (puhastatud kividest ja muudest kõvadest või teravatest esemetest). Ronimise juures peab alati viibima vähemalt üks õpetaja.
·         Kroonilisi haigusi põdevate või erivajadustega laste puhul tuleb hädaolukorra tegevusplaan eelnevalt kõigi osapoolte vahel läbi arutada ning teatud perioodi tagant üle rääkida.

Inspiratsiooni õuelasteaia turvalisuse teema käsitlemiseks oleme saanud Saksamaa õuelasteaedade katusorganisatsiooni juhendmaterjalist õuelasteaedadele: R. Schulz, Sicherheit im Waldkindergarten, Empfehlungen für die Sicherheit von Kindern und Kindergartenpersonal im Waldkindergarten, Bundesverband der Natur- und Waldkindergärten in Deutschland e.V., 2008. Arvutivõrgus: http://bvnw.de/wp-content/uploads/2011/02/Sicherheit_im_Waldkindergarten_2008.pdf