16. jaanuaril 2015 ilmus Õpetajate Lehes Tiina Vapper'i artikkel "Lapsed, õue!", milles nii Muuga õuelastehoiu asutajad kui ka Tartu MTÜ Lapsed Õue juhataja oma mõtteid ja kogemusi jagavad.
Artikkel on täispikkuses loetav siit: http://opleht.ee/20176-lapsed-oue/
Tartu õuelastehoidu tutvustava osa avaldame ka alljärgnevalt.
Septembris avas uksed õuelastehoid Tartus, kus rühm lapsevanemaid
MTÜ-st Lapsed Õue katsetab õuehoidu esialgu pilootprojektina oma laste
peal. „Lapsi käib siin kokku kaheksa ja nad on vanuses kaks ja pool kuni
neli aastat, räägib lastehoiu juhataja Liina Reisberg.
„Kuna olime
mures, kas meil õnnestub neile lasteaiakoht saada ja kuidas laps suures,
24 liikmega rühmas toime tuleb, hakkasimegi otsima alternatiive ja
uurisime, kuidas on väikeste laste hoid korraldatud teistes riikides.
Olime kuulnud metsalasteaedadest Taanis, Saksamaal ja mujal. Asusime
uurima ja leidsime, et tegeliku pildi saamiseks peame külastama mõnd
meile sarnastes kliimatingimustes tegutsevat õuelasteaeda. Otsustasimegi
minna kõige külmemal ajal Skandinaaviasse ja vaadata, mismoodi need
toimivad.”
Eelmise aasta veebruaris-märtsis käisidki ettevõtlikud emad
Põhjamaade ministrite nõukogu toel Norra ja Rootsi õuelasteaedu
külastamas. (Külaskäigust Norra lasteaedadesse ilmus huvitav artikkel
eelmise aasta septembri Pere ja Kodu lisaväljaandes Koolieelik.)
„Norras on lapsed pisikesest peale väga palju õues, mis on
sümpaatne,” jutustab Liina. „Pered teevad sageli väljasõite loodusesse,
koolides veedavad õpilased igapäevase pika vahetunni alati õues ning
õuelasteaiad on tavapärane nähtus.”
Õuelasteaed sobib ka Eestisse
Liina sõnul ei kurda lapsed kunagi ilma üle ja tunnevad õues end
suurepäraselt, kui nad on ilmale sobivalt riides. See tähendab sooja
villast pesu, korralikke saapaid ja kindaid ning muidugi mitut komplekti
vahetusriideid. Et laps end ära määrib ja märjaks saab, on õuelasteaias
käiva lapse puhul mitte erand, vaid reegel ning sellega tuleb vanematel
arvestada. Silma jäi tema sõnul seegi, et lastel lubati kasutada
haamrit, saagi ja teisi tööriistu, millega saab „päris” töid teha. Kui
laps võttis kätte noa ja hakkas oksa vestma, ei näinud õpetaja selles
ohtu, vaid õpetas talle, kuidas on seda turvaline teha.
„Õuelasteaia mõte tundub meile õige ja Eestisse sobiv,” kinnitab
Liina Reisberg, kelle sõnul on see ühtlasi hea võimalus kutsuda nii
lapsevanemaid kui ka lasteaiaõpetajaid üles lastega rohkem õues olema
ning levitada tervislike eluviiside ja loodushoiu sõnumit.
Probleem on selles, et meie seadustest ei leia õuelasteaia kohta
sõnagi, kõik lasteaeda puudutavad regulatsioonid võtavad eelduseks, et
süüakse, magatakse ning paljuski ka mängitakse-õpitakse siseruumides.
Ee
skätt tuleb üle vaadata ning läbi arutada tervisekaitsenõuded. Samas
ei näe Liina Reisberg piiranguid praegu kehtiva riikliku õppekava
rakendamisel õuelasteaias. Kõiki õppekavas püstitatud eesmärke on
võimalik saavutada ka valdavalt värskes õhus tegutsedes.
Just seetõttu koostavadki Tartu lapsevanemad praegu juhendit, mis
selgitab põhjalikult õuelasteaia toimimise põhimõtteid ning mida
haridus-ja teadusministeerium kavatseb kasutada koolieelsete
lasteasutuste juhendmaterjalina. See inspireerib loodetavasti ka teisi
lasteaedu õuelasteaia metoodikast midagi üle võtma. Idee on hea ning
väärib rakendamist.
Postituses kasutatud fotod pärinevad Maarja Masingu ja Liisa Kaasiku erakogust ning viimane lumepallipilt Pinterestist.