Lemmikpuu Vapramäel

Lemmikpuu Vapramäel

teisipäev, 20. jaanuar 2015

Eesti esimestest õuelastehoidudest artikkel Õpetajate Lehes!

16. jaanuaril 2015 ilmus Õpetajate Lehes Tiina Vapper'i artikkel "Lapsed, õue!", milles nii Muuga õuelastehoiu asutajad kui ka Tartu MTÜ Lapsed Õue juhataja oma mõtteid ja kogemusi jagavad.

Artikkel on täispikkuses loetav siit: http://opleht.ee/20176-lapsed-oue/
Tartu õuelastehoidu tutvustava osa avaldame ka alljärgnevalt.


Rootsi ja Norra julgustav kogemus
Septembris avas uksed õuelastehoid Tartus, kus rühm lapsevanemaid MTÜ-st Lapsed Õue katsetab õuehoidu esialgu pilootprojektina oma laste peal. „Lapsi käib siin kokku kaheksa ja nad on vanuses kaks ja pool kuni neli aastat, räägib lastehoiu juhataja Liina Reisberg. 

„Kuna olime mures, kas meil õnnestub neile lasteaiakoht saada ja kuidas laps suures, 24 liikmega rühmas toime tuleb, hakkasimegi otsima alternatiive ja uurisime, kuidas on väikeste laste hoid korraldatud teistes riikides. Olime kuulnud metsalasteaedadest Taanis, Saksamaal ja mujal. Asusime uurima ja leidsime, et tegeliku pildi saamiseks peame külastama mõnd meile sarnastes kliimatingimustes tegutsevat õuelasteaeda. Otsustasimegi minna kõige külmemal ajal Skandinaaviasse ja vaadata, mismoodi need toimivad.”
Eelmise aasta veebruaris-märtsis käisidki ettevõtlikud emad Põhjamaade ministrite nõukogu toel Norra ja Rootsi õuelasteaedu külastamas. (Külaskäigust Norra lasteaedadesse ilmus huvitav artikkel eelmise aasta septembri Pere ja Kodu lisaväljaandes Koolieelik.)

„Norras on lapsed pisikesest peale väga palju õues, mis on sümpaatne,” jutustab Liina. „Pered teevad sageli väljasõite loodusesse, koolides veedavad õpilased igapäevase pika vahetunni alati õues ning õuelasteaiad on tavapärane nähtus.”

Õuelasteaed sobib ka Eestisse
Liina sõnul ei kurda lapsed kunagi ilma üle ja tunnevad õues end suurepäraselt, kui nad on ilmale sobivalt riides. See tähendab sooja villast pesu, korralikke saapaid ja kindaid ning muidugi mitut komplekti vahetusriideid. Et laps end ära määrib ja märjaks saab, on õuelasteaias käiva lapse puhul mitte erand, vaid reegel ning sellega tuleb vanematel arvestada. Silma jäi tema sõnul seegi, et lastel lubati kasutada haamrit, saagi ja teisi tööriistu, millega saab „päris” töid teha. Kui laps võttis kätte noa ja hakkas oksa vestma, ei näinud õpetaja selles ohtu, vaid õpetas talle, kuidas on seda turvaline teha.

„Õuelasteaia mõte tundub meile õige ja Eestisse sobiv,” kinnitab Liina Reisberg, kelle sõnul on see ühtlasi hea võimalus kutsuda nii lapsevanemaid kui ka lasteaiaõpetajaid üles lastega rohkem õues olema ning levitada tervislike eluviiside ja loodushoiu sõnumit.

Probleem on selles, et meie seadustest ei leia õuelasteaia kohta sõnagi, kõik lasteaeda puudutavad regulatsioonid võtavad eelduseks, et süüakse, magatakse ning paljuski ka mängitakse-õpitakse siseruumides. Ee
skätt tuleb üle vaadata ning läbi arutada tervisekaitsenõuded. Samas ei näe Liina Reisberg piiranguid praegu kehtiva riikliku õppekava rakendamisel õuelasteaias. Kõiki õppekavas püstitatud eesmärke on võimalik saavutada ka valdavalt värskes õhus tegutsedes.

Just seetõttu koostavadki Tartu lapsevanemad praegu juhendit, mis selgitab põhjalikult õuelasteaia toimimise põhimõtteid ning mida haridus-ja teadusministeerium kavatseb kasutada koolieelsete lasteasutuste juhendmaterjalina. See inspireerib loodetavasti ka teisi lasteaedu õuelasteaia metoodikast midagi üle võtma. Idee on hea ning väärib rakendamist.


Postituses kasutatud fotod pärinevad Maarja Masingu ja Liisa Kaasiku erakogust ning viimane lumepallipilt Pinterestist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar