Saksa põnnid õpivad looduse kutsele
vastama
Mike Esterl
IDSTEIN, Saksamaa
Igal tööpäeval olenemata, kas sajab või paistab päike, jalutavad
Frankfurdi lähistel lapsed vanuses 3 kuni 6 metsas ehitades lõkkeplatse
ning rulludes mudas. Puhkamiseks lähevad nad hiiglasliku „sohva“
peale, mis on ehitatud kändudest ja oksaraagudest.
Lasteaedade sünnikoht naaseb oma juurte juurde. Samal ajal kui
lapsevanemad ja koolid innustavad oma lapsi üha nooremana lugema,
kirjutama õppima ja internetis surfama eesmärgiga valmistada oma võsukesed
paremini ette üha kasvava globaalmajandusega toimetulekuks, võtavad
mõned väiksed sakslased jalge ette hoopis vähem käidava raja –
sügavale metsa.
Saksamaal on ligi 700 metsalasteaeda, kus lapsed on olenemata aastaajast ainult õues. Tahvlid taanduvad musta metsa ees ja
tahvlilappide asemel on neil hoopis männikäbid.
Puud on ahvatluseks ja vahel juhtub ka äpardusi. „Hiljuti pidin minema appi ühele tüdrukule, kes oli roninud liiga kõrgele“ ütleb
Margit Kluge, Idstein'i metsalasteaia õpetaja „ja eelmisel aastal
murdus üks suur puu otse meie nina ees.“
Tänapäevased eelkoolid on tagasilöögiks Saksa õpetlase
Friedrich Fröbeli tegevusele, kes 150 aastat tagasi avas esimese
lasteaia. Fröbeli soovitus oli, et väikelapsed mängiksid
looduses, eemal üleliigsest tähtede ja numbrite õpetamisest.
See lasteaed siin pakub ühtlasi kaasaegset hetkepilti keskkonna- ja
tarbimisteadlikust Saksamaast, kus Roheline Erakond juhib ning poed
on pühapäeviti suletud.
Vaid murdosa Saksa lastest käivad õuelasteadades (
Waldkinderkarten), kuid
nende arv on üha kasvanud alates 1990ndatest, mil kohalikud lapsevanemate
grupid hakkasid selliseid algatama Taani kogukondade eeskujul.
Sarnaseid koole on loodud Skandinaavias, Shveitsis ja Austrias.
Samast lähenemisest on võtnud tuld ka kaugemad riigid, USAs,
Portlandis avati 2007. a sügisel samuti esimene õuelasteaed.
„Arvuti jõuab laste ellu nii liiga vara“, lisab Norbert
Huppertz, laste arengu spetsialist Freiburgi Haridusülikoolist,
Saksamaa õuelasteaedade idee algataja.
Selliste koolieelsete lasteasutuste mõju akadeemilised uuringud on alles tegemisel. Mõned
Euroopa uurijad usuvad, et õuelasteaedade lapsed kasutavad oma
kujutlusvõimet enam kui nende tavalasteaedade kaaslased ning
keskenduvad ja suhtlevad paremini. Hoolimata ohtudest, millest
peamiseks on putukad, jäävad lapsed, kes viibivad rohkelt värskes
ühus, vähem haigeks. Uuringud näitavad samas ka seda, et nende
kirjutamisoskused on vähem arenenud ning õuelasteaedeade lapsed ei ole
nii vilunud värvide, kujundite ja hulkade tundmisel.
Idsteini maapiirkonnas on täna vihmane hommikupoolik, kell hakkab
8 saama, väljas on umbes 5 kraadi sooja ja vanemad toovad oma lapsed porisesse parklasse.
Vihmaussi uurimas
Mõned lapsed, pakitud soojadesse talveriietesse, küürutavad
vihmaussi kohale teda uurima. Seejärel liiguvad 5 tüdrukut ja 4
poissi koos oma kahe õpetajaga läheduses olevasse metsasallu,
peatuvad seal ja hoiavad kätest kinni: „Tere hommikust, päike,
isegi kui me sind täna ei näe“ ütleb 51-aastane õpetaja Kluge,
millele järgneb laste ühine laul ning väike näitemäng, kus nad
kehastuvad jänesteks.
Nad matkavad mõnisada jalga metsa sisse enne kui hakkavad
porilompides hüppama, uurima tardunud sisalikku ning lihavõtte mune
värvima. Tüdruk nimega Maxi käib jahinoaga puuoksa lõikamas.
Teine tüdruk teeb „šokolaadi-vanilli-maasika-taime pudingut“
segades oksakesega muda.
Vahepala söömiseks istuvad lapsed puukändude peal, nosivad
porgandeid ja pähkleid, samal ajal kui õpetaja Kluge räägib neile
kärnkonnade eluringist. Poiss nimega Ben tahab teada, kas nendega
kaasaolev Põhja-Ameerika ajakirjanik on kauboi või indiaanlane. Veidi
enne 1 pärastlõunal, olles hüpanud veelgi lompides, mänginud
onnis ja laulnud laulu lihavõtte jänestest, lahkuvad
lapsed metsast naeratades ja üleni mudastena, et juba parklas
ootavad vanemad saaksid nad koju viia.
„Siin on rahulik, mitte nagu siseruumides tavaliselt“ ütleb preili Kluge, kes on seda õuelasteaeda juhtinud alates selle avamisest 5
aastat tagasi.
Lapsed lähevad väga harva treiler-haagisesse, mis on nende jaoks
metsas olemas eriti erandlike ilmastikuolude puhuks. Õpetaja Kluge'i
sõnul ei ole ükski laps iial mänguasjade järele küsinud. Selle
asemel improviseerivad lapsed sellega, mis metsal pakkuda. Samuti ei
ole ühtegi tõsist õnnetust lastega juhtunud, kõigest mõned kriimud
ja muhud.
Mitte igaühel ei ole aga head kogemused. Frankfurdi elanik Donna
Parssinen pani oma lapse õuelasteaeda möödunud aastal, kuid laps
sai puukborrelioosi. See päädis meningiidiga, mis ajutiselt halvas
lapse näo. „Mulle endiselt väga meeldib õuelasteaia idee“,
ütleb proua Parssien „aga meile sellest kogemusest piisab“. Tema
poeg käib nüüd nelja seinaga lasteaias.
Siiski paljud Saksa siseruumidega lasteaiad viivad lapsi
lähedalasuvatesse metsadesse vähemalt kord nädalas matkale. Saksa
Perekonnaministeeriumi eestkõneleja sõnul on õuelasteaedade
asutamine teretulnud ning harilikult saavad need ka kohalikelt
omavalitsustelt samadel alustel rahastust kui munitsipaallasteaiad.
Iwao Uehara, Tokyo Põllumajandusülikooli õppejõud, ütleb, et
ta on püüdnud asutada sarnast lasteaeda ka
Jaapanisse, kuid see projekt on
jäänud toppama. Tema sõnul, on raske jaapanlastele seda ideed maha
müüa kuni ei ole kindlaid tõendeid, et õuelasteaiad valmistad
lapsi „kuulsateks ülikoolideks“ samavõrra hästi ette kui
traditsioonilised lasteasutused.
Portlandis, USAs, tegi algust Marsha Johnson Maaema lasteaiaga
möödunud sügisel, selleks et võidelda sündroomiga, mida ta
nimetab „varajase akadeemilise kurnatuse sündroom“. „Meil on juba
tänaseks 5aastased lapsed, kes on tüdinud lasteaiaskäimisest.“
Siinse lasteaia 14 last veedavad 4 tundi päevas mängides kohalikus erakooli
metsapargis.
Kuidas käsitleda saagi
Looduskesksetes tegevustes õpivad lapsed muuhulgas ka päris
saagi kasutama. „Plastmassist saest pole kasu“, ütleb preili
Johnson „Selle asemel võib samahästi lastele plastmassist elu
anda. Kõige hullemad asjad, mis meil siin seni juhtunud on mesilaste
nõelamised,“ ütleb ta.
Mimi Howard,
USA Hariduskomiteest, mis nõustab Denveri osariiki,
ütleb, et mõned ameerika õpetajad tunnevad survet tuua
akadeemilisus üha varasemasse vanusesse. Riiklik seadus tõi sisse standardsed testid
lugemiseks ja kirjutamiseks, mida lapsed 3. klassis oskama peavad.
Samas mõned uuringud soovitavad pigem „ilma määratlemata
lõpptulemustega õppeprotsesse“ väikelastele. „Oleme selle teemaga alles arutelu faasis“ ütleb ta.
Shotimaal, Fife's võttis hiljuti Cathy Bache algatuse enda
kätesse ja asutas eralastehoiu. "Siin käib umbes 20 last, kes
igapäevaselt avastavad kohalikke metsi, saevad puuoksi, teevad
lõkkeid kui külm on ning uurivad seeni“ selgitab ta. Preili Bache
tunnistab, et vahel juhtub sedagi, et mõni laps kukub puuoksalt alla
– selle vastu on tema kindlustuspoliisiks keeld ronimast
kõrgemale kui 3 meetrit.
Autoriks: Mike Esterl at
mike.esterl@dowjones.com,
originaalartikkel, eesti keelde tõlkis Liisa Kaasik lapsed.oue@gmail.com
Vaata lisaks:
Idstein'i õuelasteaia koduleht:
http://www.waldkindergarten-idstein.de/
Cathy Bache Shoti Fife "The Secret Garden Outdoor Nursery"
http://www.secretgardenoutdoor-nursery.co.uk/staff.htm
Martha Jones'i rajatud "Mother Earth School" USAs:
https://www.facebook.com/MotherEarthSchool