Lemmikpuu Vapramäel

Lemmikpuu Vapramäel

Neljapäev, 18. juuni 2015

Tõlkeartikkel õuelasteaedadest üle maailma

Saksa põnnid õpivad looduse kutsele vastama

Mike Esterl

IDSTEIN, Saksamaa
Igal tööpäeval olenemata, kas sajab või paistab päike, jalutavad Frankfurdi lähistel lapsed vanuses 3 kuni 6 metsas ehitades lõkkeplatse ning rulludes mudas. Puhkamiseks lähevad nad hiiglasliku „sohva“ peale, mis on ehitatud kändudest ja oksaraagudest.

Foto pärineb sellelt lehelt
Lasteaedade sünnikoht naaseb oma juurte juurde. Samal ajal kui lapsevanemad ja koolid innustavad oma lapsi üha nooremana lugema, kirjutama õppima ja internetis surfama eesmärgiga valmistada oma võsukesed paremini ette üha kasvava globaalmajandusega toimetulekuks, võtavad mõned väiksed sakslased jalge ette hoopis vähem käidava raja – sügavale metsa.

Saksamaal on ligi 700 metsalasteaeda, kus lapsed on olenemata aastaajast ainult õues. Tahvlid taanduvad musta metsa ees ja tahvlilappide asemel on neil hoopis männikäbid.

Puud on ahvatluseks ja vahel juhtub ka äpardusi. „Hiljuti pidin minema appi ühele tüdrukule, kes oli roninud liiga kõrgele“ ütleb Margit Kluge, Idstein'i metsalasteaia õpetaja „ja eelmisel aastal murdus üks suur puu otse meie nina ees.“

Tänapäevased eelkoolid on tagasilöögiks Saksa õpetlase Friedrich Fröbeli tegevusele, kes 150 aastat tagasi avas esimese lasteaia. Fröbeli soovitus oli, et väikelapsed mängiksid looduses, eemal üleliigsest tähtede ja numbrite õpetamisest.

See lasteaed siin pakub ühtlasi kaasaegset hetkepilti keskkonna- ja tarbimisteadlikust Saksamaast, kus Roheline Erakond juhib ning poed on pühapäeviti suletud.

Vaid murdosa Saksa lastest käivad õuelasteadades (Waldkinderkarten), kuid nende arv on üha kasvanud alates 1990ndatest, mil kohalikud lapsevanemate grupid hakkasid selliseid algatama Taani kogukondade eeskujul. Sarnaseid koole on loodud Skandinaavias, Shveitsis ja Austrias. Samast lähenemisest on võtnud tuld ka kaugemad riigid, USAs, Portlandis avati 2007. a sügisel samuti esimene õuelasteaed.

„Arvuti jõuab laste ellu nii liiga vara“, lisab Norbert Huppertz, laste arengu spetsialist Freiburgi Haridusülikoolist, Saksamaa õuelasteaedade idee algataja.

Selliste koolieelsete lasteasutuste mõju akadeemilised uuringud on alles tegemisel. Mõned Euroopa uurijad usuvad, et õuelasteaedade lapsed kasutavad oma kujutlusvõimet enam kui nende tavalasteaedade kaaslased ning keskenduvad ja suhtlevad paremini. Hoolimata ohtudest, millest peamiseks on putukad, jäävad lapsed, kes viibivad rohkelt värskes ühus, vähem haigeks. Uuringud näitavad samas ka seda, et nende kirjutamisoskused on vähem arenenud ning õuelasteaedeade lapsed ei ole nii vilunud värvide, kujundite ja hulkade tundmisel.

Idsteini maapiirkonnas on täna vihmane hommikupoolik, kell hakkab 8 saama, väljas on umbes 5 kraadi sooja ja vanemad toovad oma lapsed porisesse parklasse.


Vihmaussi uurimas
Mõned lapsed, pakitud soojadesse talveriietesse, küürutavad vihmaussi kohale teda uurima. Seejärel liiguvad 5 tüdrukut ja 4 poissi koos oma kahe õpetajaga läheduses olevasse metsasallu, peatuvad seal ja hoiavad kätest kinni: „Tere hommikust, päike, isegi kui me sind täna ei näe“ ütleb 51-aastane õpetaja Kluge, millele järgneb laste ühine laul ning väike näitemäng, kus nad kehastuvad jänesteks.

Foto pärineb Pinterestist
Nad matkavad mõnisada jalga metsa sisse enne kui hakkavad porilompides hüppama, uurima tardunud sisalikku ning lihavõtte mune värvima. Tüdruk nimega Maxi käib jahinoaga puuoksa lõikamas. Teine tüdruk teeb „šokolaadi-vanilli-maasika-taime pudingut“ segades oksakesega muda.


Vahepala söömiseks istuvad lapsed puukändude peal, nosivad porgandeid ja pähkleid, samal ajal kui õpetaja Kluge räägib neile kärnkonnade eluringist. Poiss nimega Ben tahab teada, kas nendega kaasaolev Põhja-Ameerika ajakirjanik on kauboi või indiaanlane. Veidi enne 1 pärastlõunal, olles hüpanud veelgi lompides, mänginud onnis ja laulnud laulu lihavõtte jänestest, lahkuvad lapsed metsast naeratades ja üleni mudastena, et juba parklas ootavad vanemad saaksid nad koju viia.

„Siin on rahulik, mitte nagu siseruumides tavaliselt“ ütleb preili Kluge, kes on seda õuelasteaeda juhtinud alates selle avamisest 5 aastat tagasi.

Lapsed lähevad väga harva treiler-haagisesse, mis on nende jaoks metsas olemas eriti erandlike ilmastikuolude puhuks. Õpetaja Kluge'i sõnul ei ole ükski laps iial mänguasjade järele küsinud. Selle asemel improviseerivad lapsed sellega, mis metsal pakkuda. Samuti ei ole ühtegi tõsist õnnetust lastega juhtunud, kõigest mõned kriimud ja muhud.

Mitte igaühel ei ole aga head kogemused. Frankfurdi elanik Donna Parssinen pani oma lapse õuelasteaeda möödunud aastal, kuid laps sai puukborrelioosi. See päädis meningiidiga, mis ajutiselt halvas lapse näo. „Mulle endiselt väga meeldib õuelasteaia idee“, ütleb proua Parssien „aga meile sellest kogemusest piisab“. Tema poeg käib nüüd nelja seinaga lasteaias.

Siiski paljud Saksa siseruumidega lasteaiad viivad lapsi lähedalasuvatesse metsadesse vähemalt kord nädalas matkale. Saksa Perekonnaministeeriumi eestkõneleja sõnul on õuelasteaedade asutamine teretulnud ning harilikult saavad need ka kohalikelt omavalitsustelt samadel alustel rahastust kui munitsipaallasteaiad.

Iwao Uehara, Tokyo Põllumajandusülikooli õppejõud, ütleb, et ta on püüdnud asutada sarnast lasteaeda ka Jaapanisse, kuid see projekt on jäänud toppama. Tema sõnul, on raske jaapanlastele seda ideed maha müüa kuni ei ole kindlaid tõendeid, et õuelasteaiad valmistad lapsi „kuulsateks ülikoolideks“ samavõrra hästi ette kui traditsioonilised lasteasutused.

Portlandis, USAs, tegi algust Marsha Johnson Maaema lasteaiaga möödunud sügisel, selleks et võidelda sündroomiga, mida ta nimetab „varajase akadeemilise kurnatuse sündroom“. „Meil on juba tänaseks 5aastased lapsed, kes on tüdinud lasteaiaskäimisest.“ Siinse lasteaia 14 last veedavad 4 tundi päevas mängides kohalikus erakooli metsapargis.


Kuidas käsitleda saagi

Looduskesksetes tegevustes õpivad lapsed muuhulgas ka päris saagi kasutama. „Plastmassist saest pole kasu“, ütleb preili Johnson „Selle asemel võib samahästi lastele plastmassist elu anda. Kõige hullemad asjad, mis meil siin seni juhtunud on mesilaste nõelamised,“ ütleb ta.

Illustreeriv foto pärineb Pinterestist
Mimi Howard, USA Hariduskomiteest, mis nõustab Denveri osariiki, ütleb, et mõned ameerika õpetajad tunnevad survet tuua akadeemilisus üha varasemasse vanusesse. Riiklik seadus tõi sisse standardsed testid lugemiseks ja kirjutamiseks, mida lapsed 3. klassis oskama peavad. Samas mõned uuringud soovitavad pigem „ilma määratlemata lõpptulemustega õppeprotsesse“ väikelastele. „Oleme selle teemaga alles arutelu faasis“ ütleb ta.

Shotimaal, Fife's võttis hiljuti Cathy Bache algatuse enda kätesse ja asutas eralastehoiu. "Siin käib umbes 20 last, kes igapäevaselt avastavad kohalikke metsi, saevad puuoksi, teevad lõkkeid kui külm on ning uurivad seeni“ selgitab ta. Preili Bache tunnistab, et vahel juhtub sedagi, et mõni laps kukub puuoksalt alla  – selle vastu on tema kindlustuspoliisiks keeld ronimast kõrgemale kui 3 meetrit.


Autoriks: Mike Esterl at mike.esterl@dowjones.com, originaalartikkel, eesti keelde tõlkis Liisa Kaasik lapsed.oue@gmail.com

Vaata lisaks: 
Idstein'i õuelasteaia koduleht: http://www.waldkindergarten-idstein.de/
Cathy Bache Shoti Fife "The Secret Garden Outdoor Nursery" http://www.secretgardenoutdoor-nursery.co.uk/staff.htm
Martha Jones'i rajatud "Mother Earth School" USAs: https://www.facebook.com/MotherEarthSchool



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar