Emajõe ääres räägiti õuesõppest

Lastead.net avaldas MTÜ Lapsed õue liikme Maarja Klaasi kirjutatud ülevaate sügisese õuesõppe seminari kohta, kus koolitajaks oli Asta Tuusti. Avaldame selle ka siin koos lisatud piltidega! (NB fotod kuuluvad MTÜle Lapsed Õue - nende kopeerimine ja kasutamine lubatud AINULT eelneval nõusolekul)

***

Autor: Liisa Kaasik

Emajõe ääres räägiti õuesõppest

Sel talvel ja kevadel toimub Tartus seminaride sari, mis tutvustab õuelasteaia ideed ning õuesõpet eelkooliealiste lastega üldisemalt. Esimeseks seminariks 7. novembri hommikul kogunes 20 lasteaiaõpetajat ja õuesõppega erineval moel seotud inimest Emajõel loksuvale lodjale, et saada osa Asta Tuusti koolitusest „Õuesõpe teeb õnnelikuks“. Õuelastehoius käiva lapse emana sain seminarilt eelkõige innustust ja kindlust, et olen oma valikutes õigel teel.

Autor: Mana

Koolituse esimeses, teoreetilises osas pääses enim mõjule õuesõppe tähtsus keskkonnahariduslikust aspektist. Rõhutati seoseid lapse tervise, isikliku ja sotsiaalse arengu, keskkonnahariduse ning õuesõppe vahel. Keskkonnaharidus annab lastele teadmisi nende igapäevasest elust ja neid ümbritsevast – kust on pärit toit, mida me sööme ja mida erinevad toidud meie kehale annavad; kui palju loodusvarasid kulub ühe või teise toidu või näiteks riideeseme tootmiseks? Samuti annab loodusharidus lapsele võimaluse end ümbritseva loodusega paremini suhestuda. Juba päris väikesed lapsed on huvitatud loodusest enda ümber ning sellised teadmised avardavad nende looduses matkamise või isegi linnapargis liikumise kogemust. Teiselt poolt jäi kõlama ka õuesõppe eesmärk pakkuda vahetut meelelist kogemust ja võimalust ise keskkonnas tegutseda. 

 

Laps saab õuesõppe abil juurde enesekindlust erinevas keskkonnas liikumiseks ja toimetamiseks.

Ta teab näiteks, et märjad kivid on libedad, kus tohib lõket teha või kuidas ohutult käsitseda tavalisemaid tööriistu. Vähetähtis pole ka asjaolu, et lapsena palju looduses liikunud ning loodusest rohkem teadvad inimesed kalduvad keskkonnast rohkem hoolima ja käituma loodust säästvamalt.

 

Seminari teoreetilisest osast jäi kõlama mõte, et laps ja tema huvid arenevad kiiresti ja tähtis on kasutada ära ajalist akent, mil laps on mingile infole vastuvõtlik. Kuna me ei tea täpselt, millal see huvi võib tärgata, tasub pakkuda lapsele olulistel teemadel kogemusi ja teadmisi võimalikult palju. See on hea meeldetuletus mulle kui lapsevanemale, et lapsega tuleb sagedamini ette võtta seda, mida ma ise oluliseks pean – suunduda nädalavahetusel näiteks koos temaga matkama. Teiselt poolt oleks mulle meeldinud tähelepanu pööramine hoopis põhimõttele lähtuda uute teadmiste jagamisel last sellel hetkel juba huvitavatest teemadest, sest lapsest lähtuv õpe toetab loomulikku uudishimu ja muudab õppimise tõhusamaks.

Seminari praktilises osas olid minu jaoks kõige huvitavamad erinevate meelte äratamisele suunatud harjutused. Olen oma lapse pealt näinud, kuidas teda rõõmustavad ja rahustavad põnevad meelelised kogemused alates sidrunite maitsmisest kuni mudast losside ehitamiseni. Ka meie lastehoius armastavad lapsed liiva ja mudaga nii kokata kui ehitada. 

Autor: Kaisa Haugas

Autor: SigneTera

Seminarist jäi meelde näiteks kompamismäng, milleks seisime kõik ringis ning mõistatasime kätega selja taga kombates esemeid ja andsime neid naabrile edasi. Kätte sattus nii argiseid asjakesi nagu pliiats või lutt kui eksootilisi suveniire suurest banksia käbist kivistunud laavani. Maailma avastamine tekstuuri ja kuju järgi, ilma nägemismeele abita, avas ka harjumuspärastest asjadest uusi tahke ning juhtis tähelepanu detailidele, mida muidu ei märka. Veel meenub seminarist vihmaloits rannal, kus plaksutades ja patsutades tegime ühiselt ringis hääli, mis kokku meenutasid vihma algust vaikselt, tugevnemist pladisevaks paduvihmaks ja lõpuks vaibumist. Meditatsioonina mõjus harjutus, milles seisime jällegi ringis seljad üksteise poole ja otsisime enda ees avanevast maastikulõigust võimalikult palju erinevaid värvitoone. Erinevate meeleliste kogemuste toomine laste mängu ja tegevusse on juba iseenesest kasulik sotsiaalsete ja kognitiivsete oskuste arengule. Teisalt saab sarnaste erinevaid meeli kaasavate mängude abil anda lastele ka uut teadmist.

Teised osalejad, kes valdavalt olid lasteaiaõpetajad üle Eesti, kiitsid kõige enam seminari õuesõppe materjale tutvustavat osa, võimalust kolleegidega kogemusi vahetada ning õuelastehoiuga tutvuda.

Autor: Maarja Masing

Mõned osalejad nentisid ka, et õueaja pikendamine ja õuesõppe rakendamine ei ole kõigis lasteaedades väga lihtne. Näiteks ei pruugi õueala olla valgustatud, et seal saaks talvel ka pärastlõunal mängida. Vahel võib probleem olla ka lapsevanemates, kes ei pruugi alati mõista õueaja tähtsust lapse arengu jaoks. Kõik ei ole teadlikud, et kooliks saab valmistuda sama hästi ka õues tegutsedes. Skandinaavia uuringute järgi saavad õuelasteaedade lapsed hiljem koolis väga hästi hakkama. Asta Tuusti viitas Rootsis ja Norras läbi viidud uuringule, mille järgi õuesõpe mõjus soodsalt laste tervisele. Samuti rääkis ta „onni indeksist“, mille järgi keskkonna mõju lapse loovuse arengule võib hinnata lähtudes sellest, kas lapsel on võimalik käepärastest materjalidest onne ehitada. Sellele mõeldes loodan, et seminar julgustas osalenud lasteaiaõpetajaid oma töös rohkem õuesõpet kasutama.

Asta Tuusti palus Tartusse esinema MTÜ Lapsed Õue. Õuesõpet lasteaiaõpetajatele tutvustav seminaride sari saab teoks tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu toetusele. Järgmine seminar selles sarjas toimub 30. jaanuaril, mil Tartusse on kutsutud Vilniuses tegutseva õuelasteaia „Lauko Darželis“ asutaja ja kaks õpetajat. Kevadel on oodata veel kahte seminari erinevatel õuesõppega seotud teemadel.