Natuke pori teeb kõhule head
Liina
Reisberg
Eelmise aasta märts oli
Eestis ja Rootsis sarnane temperatuur nulli lähedal, siin-seal
lumehanged, valdavalt aga maa must ja taevas sompus. See on aeg, mil
eesti lapsi peetakse pigem toas kui lastakse neid porisse müttama.
Rootsi õuelasteaedades on aga vastupidi lapsed saavad õues lustida
iga ilmaga – mida porisem, seda lõbusam!
Tol varakevadel külastasime
MTÜ Lapsed Õue algatajatena ja väikelaste vanematena kolme
Stockholmi õuelasteaeda, et näha, kuidas võimatuna näiv - iga
ilmaga õuesolemine -võimalikuks tehakse. Need lasteaiad kuuluvad
kõik ühe katusorganisatsiooni Friluftsfrämjandet alla.
Tavalasteaedadest eristab
õuelasteaedu peamiselt see, et looduses viibimisele pööratakse
väga suurt tähelepanu. Mida vanemaks lapsed saavad, seda enam
käivad nad ka lasteaia territooriumilt väljas. Väärtustatakse
keskkonnateadlikke eluviise ning õpetatakse loodust tundma ja
hoidma.
Mänguline Bullerby
Utsikteni õuelasteaias ootas meid kahekordne Bullerby-tüüpi maja, mis oleks imehästi
võinud olla ka Haapsalu või Pärnu puitvillade musternäidiseks.
Saabusime lõuna ajal. Noorem rühm (1-3 a) magas parasjagu kärudes maja ees. Hoovi vaiksemas sopis paistis ka lihtne katusealune suvisemal ajal väljas magamiseks. Veel tervitasid meid puust turnimispuud, puurondid, mitmel näiteks rool küljes, mängumajake, ronimisköied, mis õpetajate sõnul puha lapsevanemate kätetöö. Meie väikese reisiseltskonna silmis oli õu meeldivalt lihtne, ilma plastmassi ja erksate värvideta, kodune ning loodusesse sulanduv.
Saabusime lõuna ajal. Noorem rühm (1-3 a) magas parasjagu kärudes maja ees. Hoovi vaiksemas sopis paistis ka lihtne katusealune suvisemal ajal väljas magamiseks. Veel tervitasid meid puust turnimispuud, puurondid, mitmel näiteks rool küljes, mängumajake, ronimisköied, mis õpetajate sõnul puha lapsevanemate kätetöö. Meie väikese reisiseltskonna silmis oli õu meeldivalt lihtne, ilma plastmassi ja erksate värvideta, kodune ning loodusesse sulanduv.
Lasteaiaõpetajad jagasid
meile oma kogemusi. Tähtsaim on vast see, et lastele meeldib õues.
ei vaadata Rootsi õuelasteaias ei vaadata kella, kui kaua õues
ollakse, vaid jälgitakse, et lastele seal meeldiks ning et tegevused
seda toetaks. Näiteks meeldib lastele õues vihmaga väga, siis
saavad nad ämbrid kätte ja solberdavad veega. Talvekuudel mõistagi
suusatatakse, uisutatakse, kelgutatakse palju. Kevadel-suvel pakuvad
tegevust peenrad, mida koos hooldatakse, ja kanad, kellele lapsed
saavad süüa anda. Lapsed nuiavad tihti kuurist tööriistu, et koos
õpetajatega naelu lüüa, saagida ja meisterdada... Utsikteni
lasteaias on igal reedel matkapäev, mil võetakse ette rännak
laagripaika lähedalasuvas metsas. Kõiki tegevusi, mida saab teha
õues, tehaksegi õues. Erandlik pole ka nt söögi valmistamine ühes
lastega lõkketulel.
Õpetajate sõnul on
õuelasteaia lapsed hea keskendumisvõimega, tähelepanelikud,
põhjalike teadmistega loodusest, tehes sageli oma vanematelegi
silmad ette. Nad on kehaliselt hästi arenenud, ei kannata stressi
ega ärevushäirete all. Seda kinnitab ka Rootsi riiklik statistika.
Uurisime, millega peab
lapsevanem arvestama, pannes oma lapse Utsikteni õuelasteaeda.
Õpetajad rõhutasid, et kindlasti vajab laps õuelasteaias
vastupidavaid riideid. Lasteaial on varustuse nimekiri, mis igal
lapsel olemas peab olema. Näiteks on seal kohustuslik pikk villane
aluspesu. Samuti peavad vanemad arvestama, et päev otsa vabas õhus
viibinud mudilane tahab õhtul vara magama minna.
Tõeline rahupedagoogika
Järgmisena ootas meid
Vendelsö Mullebo õuelasteaed. See asub Tyresta rahvuspargi
serval, algselt koolimajaks ehitatud ühekordses kivist hoones, mida
ümbritseb võrkaed. Hoone nagu Eestis, mitte eriti silmatorkav. Küll
aga jäi meelde selle lasteaia atmosfäär. Õpetajatest kiirgas rahu
ja usaldust. Ei mingit „ära-tee-seda“ või „ära-puutu-toda“
suhtumist! Selle asemel toetav side iga lapsega.
Sattusime sinna matkapäeval.
4-6-aastaste jaoks tähendab see umbes kilomeetrist matka metsas. Oli
äärmiselt vahva, et saime selle poolteisetunnise matka kaasa teha.
Meile sai selgeks ka see, et maastikuga lapsi ei hellitata: ei valita
lihtsamat teed, küll aga arvestatakse laste tempoga.
Libedal ja jäisel
metsarajal tehti peatusi: lauldi, kallistati puid, katsuti
puutokkidega kraavide sügavust ja läbiti lõiguke täielikus
vaikuses, et kuulata metsa hääli... Matkalised ise olid rõõmsad,
porised ja märjad. Laagriplatsil läks lahti vaba mäng, millele
järgnes piknik.
Õpetaja pani valmis võileivad puurondi peale ritta. Meie küsimuse
peale, kas terviseamet seda ei keela, vastas ta sõbralikult: Little
dirt is good for you! (Natuke pori teeb kõhule head!)
See vastus rõõmustas meid: nagu vanematel, nii ei tasu ka
lasteaiaõpetajatel üle pabistada. Meeldiv oli ka see, et terve
päeva jooksul ei pidanud lastest kedagi keelama. Matkal võis näha
näiteks vaatepilti, et lapsed hakkasid äkki kiviselt mäenõlvalt
alla rulluma. Samuti seda, et üks 4-5-aastane tüdruk asus mööda
märga ja libedat mahakukkunud puud ukerdama, jõudes niiviisi
märkimisväärselt kõrgele. Meid hämmastas see, et ükski
õpetajatest ei teinud mingit märkust kummagi olukorra kohta. Kõik
need ohtlikud trikid käisid matka juurde – avastamine oli lubatud!
Kontrolli asemel oli usaldus ning lapsed tundsid hästi oma piire ja
võimeid.
Loodusekilluke paneelmajade vahel
Järva Staden Solna
õuelasteaed andis meile pildi sellest, et ka otse magala südames on
võimalik ellu viia õuelasteaia ideed. Järva Stadeni lasteaed asub
paneelmajade vahel ja matkamiseks kasutatakse lähedalasuvaid parke.
Näiteks sõimerühm (kaheksa last, kaks õpetajat) matkas meie
seltsis 150 meetri kaugusel olevale haljasalale, mis meenutas Nõmme
mändidealust. Seal otsiti käbisid, millega muinasjutte ja
rollimänge läbi mängida. Suuremate matkatee oli pikem (ca 1 km) ja
kaasa võeti kunstitarbed, et metsa all meisterdada. Nii siin kui ka
teistes lasteaedades jäi silma, et pole eraldi laulutundi,
liikumistundi, kunstitundi, vaid need tegevused on kõik mõnusalt
üksteise sisse põimitud ja toimuvad õues.
Usutavasti saab ka iga Eesti
lasteaed väikese vaevaga üle vaadata oma päevakava ja hinnata, ega
me ei kasvata liiga tubast uut põlvkonda.
Rootsi esimene õuelasteaed
avati 1957. aastal. Aastate jooksul on õuelasteaedades käinud üle
1,5 miljoni lapse. Rootsi eeskujul on õuelasteaedu avatud Soomes,
Saksamaal, Norras, Lätis, Venemaal, Jaapanis ja mujal.
Haiguslehtede statistika
Rootsis näitab, et lapsed, kes käivad õuelasteaias, haigestuvad
vähem kui tavalasteaedade lapsed. Lapsed, kes veedavad palju aega
õues, keskenduvad paremini, on vastupidavamad, on vähem rahutud ja
oma ümbruse suhtes tähelepanelikumad.
„On vaja olla õues, et
looduse helide, valguse, vormide ja värvide voog stimuleeriks aju.
Eriti vajalik on see kolme- kuni kuueaastastele, kelle energiavoog
ajus on suurim.“
David Ingvar,
neurofüsioloogia professor, aju-uurija
Inglise keeles on Rootsi õuelasteaedadest võimalik lugeda siit. Väike vahva referaat, mis on kirjutatud läbi autori isikliku kogemuse:
VastaKustutahttp://creativestarlearning.co.uk/wp-content/uploads/2013/06/Rain-or-shine-Swedish-Forest-Schools.pdf