Õuelasteaed
– tervis, tarkus ja liikumine
Mõiste
Õuelasteaiad
on Skandinaaviamaades, aga ka mujal Euroopas
levinud ning tunnustatud lasteaia vorm, mille eesmärk on tõsta
laste keskkonnaalast teadlikkust ja soodustada tervislikke eluviise,
mis saadavad neid läbi elu. Rohke õues viibimine parandab laste
tervist, arendab motoorseid võimeid, soodustab keskendumist, arendab
loovust, vähendab stressi ja on vanuses 3-6 eriti vajalik lapse aju
arengu seisukohalt.
Õuelasteaia
pedagoogika
Nii Rootsis kui ka
Norras toetutakse põhimõttele, et kõiki tegevusi, mida saab
lastega harrastada õues (sh joonistamine, meisterdamine, õppimine,
lugude jutustamine, teater, laul, tants), ka tehakse seal. Lasteaia
iganädalases kavas on matkad, sportlikud tegevused nagu suusatamine,
kelgutamine, uisutamine, lõkkel toidu valmistamine; mõnes lasteaias
ka nt puutöö, püünistega linnujaht või koduloomade eest
hoolitsemine ning peenramaa korrashoidmine. Õpitakse tundma loodust,
märkama selle rütme ja väärtustama keskkonda.
Seejuures leitakse
sobiv tasakaal tubase tegevuse ning väljas viibimise vahel, sest
õues ei tohi hakata külm. Samuti ei tohi lapsi üle väsitada.
Õuesolemisega harjunud lastel ei ole looduses kunagi igav, see on
neile lõputu seiklus. Õues viibinud lapsed on toas rahulikud ning
keskendumisvõimelised.
Õuelasteaia
hoonestus ja ala
Nii Rootsis kui ka
Norras on õuelasteaedadel olemas lasteaiahoone, mis on üldjoontes
sarnane Eesti lasteaedadega. Peamiseks erinevuseks võib olla see, et
lasteaia hoovis ei pruugi olla traditsioonilisi ronimispuid, vaid
atraktsioonid on lastevanemate tehtud ning leidlikumad. Lasteaed
paikneb looduskauni ala vahetus läheduses, kus lastel on oma
laagripaik. Norras on laagripaigas sisse seatud ahjuga telk või
püstkoda, kus saab lavatsitel magada ning väikeste laudade taga
einestada või tegelda õppetööga. Osadel päevadel viibivad lapsed
terve päeva oma laagrialal. Sel juhul magatakse telgis/püstkojas
või magamiskottidega õues.
Õuelasteaia
personal
Nii Rootsis kui ka
Norras töötavad õuelasteaias lisaks pedagoogiharidusega inimestele
ka muude alade, eeskätt loodusteaduse taustaga inimesed. Viie lapse
kohta peab olema vähemalt üks täiskasvanu. Rühma suurus on
maksimaalselt 12 last.
Milline võiks olla
esimene Eesti õuelasteaed?
Eesti loodus on kaunis
ja rikkalik. Eesti esimene õuelasteaed peaks seda looduslikku eelist
kasutama ja samas au sisse tõstma. Tuleks luua kuvand, et piirkond,
kus õuelasteaed asub, on sõbralik ka sotsiaalses mõttes s.t
kaasata võiks kohalikke elanikke: nii (mahe)toidutootjaid,
kunstnikke, käsitöölisi kui ka eakaid inimesi (nt lastele lugusid
jutustama, pilli mängima, kodukohta tutvustama). Eesti esimene
õuelasteaed võiks aidata kaasa piirkonna sotsiaalse sidususe
kasvule ning heale mainele. Õuelasteaia missiooniks peaks olema
levitada ühiskonnas tervisliku eluviisi ning keskkonnahoiu sõnumit.
Praktilises mõttes on
õuelasteaia rajamiseks vaja ruume, mis mahutaksid kuni 12 last ja kus oleks eelistatavalt
söögitegemisvõimalus (et toitu ei peaks mujalt tooma) ning laagripaigas võiks olemas olla püstkoda.
Õuelasteaia
algatajad
Mittetulundusühing LAPSED ÕUE asutajad:
Kaisa
Haugas
Liisa
Kaasik
MaarjaMasing
Liina
Reisberg
Mari-Liis
Viirsalu