TURVALISUS ÕUELASTEAIAS

Turvalisus on õuelasteaia kontseptsiooni juures üks enim küsimusi tekitav teema, seega sellest pisut lähemalt.

Õuelasteaial on tavaliselt üks kindel mänguala (nn laagriala), kuid palju matkatakse ringi ka erinevatel looduslikel aladel - metsas, aasal, küngasel, jõe- või järvekaldal. Kõik need pakuvad erinevatel aastaaegadel ja sõltuvalt ilmast täiesti erinevaid olusid. Ka ühe ja sama ronimispuu oks võib olla sõltuvalt ilmast kas kuiv, märg või sootuks libe.

Üks on selge -  erinevalt spetsiaalselt lastele disainitud turvalisest mänguväljakust on looduslikud olud ettearvamatumad. Ühelt poolt stimuleerib mitmekesistes oludes tegutsemine lapse arengut – annab ainest loovaks vabaks mänguks ja arendab motoorseid oskusi ning koordinatsiooni.  Kuid teisalt tuleb eriti suurt rõhku panna laste turvalisusele. Aga kuidas?

1.       VÄIKE RÜHM. Õuelasteaia rühmad on tavalasteaia rühmast üldjuhul väiksemad. Nii tagatakse rahulik ja sõbralik õhkkond ning õpetajal on grupist on hea ülevaade.

2.       ROHKEM ÕPETAJAID. Skandinaavias on looduses viibides 4-6 lapse kohta üks õpetaja. Meil on selleks suhtarvuks hetkel 1:4.  Turvalisuse kaalutlustel on looduses viibides alati kohal 2 õpetajat korraga.

3.       RISKIDEGA TOIMETULEMISE ÕPETAMINE. Õuesõppe pedagoogikas peetakse oluliseks, et last õpetatakse riskidega toime tulema, mitte ei hoita teda riskidest eemal. Väikeses rühmas õpivad õpetajad lapse iseärasusi hästi tundma ning seavad igaühele piirid vastavalt tema eale ja individuaalsetele võimetele. Oluline on, et lapsed oleks võimalikeks riskideks ette valmistatud. Lapsi õpetatakse:

• riske ära tundma

• riske hindama (eriti mis puudutab kõrgust, sügavust, kiirust ja raskust).

• enda võimeid ja võimete piire õigesti hindama.

4.       SELGED REEGLID. Selged reeglid ja eelnevad kokkulepped lastega on õuelasteaia igapäeva alus. Ühelt poolt minimeeritakse ohte laste jaoks ja teisalt võimalikku kahju loodusele. Lapsed peaksid selgete reeglite vajalikkust ise kogema, nende olulisust mõistma ja isikliku veendumuse tõttu järgima. See on kõige lihtsamini saavutatav, kui reeglid töötatakse välja lastega üheskoos. (Näiteks - lapsed viibivad alati õpetaja nägemis- ja kuulmisulatuses; kokkulepitud alalt ilma õpetaja loata ei lahkuta; ilma õpetaja nõusolekuta loodusest midagi (marju, seeni jmt) suhu ei pisteta. 

5.       USALDUSLIK SUHE ÕPETAJA JA LAPSEVANEMA VAHEL. Õuelasteaias on olulisel kohal usalduslik ja tihe koostöö õpetajate ja lapsevanemate vahel. Nõnda tagatakse, et hoius seatud reegleid ja käsitletud põhimõtteid arutatakse ja kinnistatakse ka kodus. Samuti on oluline, et õpetajal oleks ülevaade lapse eripäradest, mis võivad looduses viibides lapse turvalisust mõjutada.

6.       SOBIV VARUSTUS. Vanemad kannavad hoolt, et lapsel oleks tema suurusele vastav mugavalt istuv seljakott, milles on piisavalt ruumi kaasa võetava varustuse (varuriided, toit) jaoks. Sõltuvalt ilmast võib kohustusliku varustuse hulka kuuluda ka termoalus istumiseks ja joogitermos.

Vanemad kannavad hoolt, et lapsel oleks ilmale vastav (kihiline) riietus ja kinnised jalanõud. Looduses liikudes on kinnised jalanõud, pikk hele riietus ja peakate on soovitatavad ka suvel, et vältida võimalikke rästiku- või puugihammustusi.

7.       ELEMENTAARNE OHUENNETUS.

·         Õpetaja on kursis võimalike ohtudega, mis matkaalal võivad lapsi ohustada.

·         Vähemalt ühel õpetajatest on kaasas laetud mobiiltelefon, liigutakse mobiilivõrgu levialas ning õpetajad oskavad vajadusel kirjeldada grupi asukohta ning kuidas sellele ligi pääseda.

·         Iga õpetaja peab olema läbinud esmaabikursuse.

·         Lastega looduses viibiv õpetaja tunneb mürgiseid taimi ja suudab adekvaatselt hinnata võimalikke riske.

·         Puugihooajal  teostatakse loodusest laagrialale jõudes puugikontrolli ning seda kordavad päeva lõpus ka lapsevanemad. Puugi eemaldab spetsialist või lapsevanema loal pädev õpetaja spetsiaalsete tangide abil. Puugihammustuse kuupäev fikseeritakse ning jälgitakse võimalikke nahamuutusi (punetus jne).

·         Õpetajad vastutavad selle eest, et lapsed roniksid vaid puudel, mis on ohutult ronitavad ning et puu alune maapind oleks ohtude osas kontrollitud (puhastatud kividest ja muudest kõvadest või teravatest esemetest). Ronimise juures peab alati viibima vähemalt üks õpetaja.

·         Kroonilisi haigusi põdevate või erivajadustega laste puhul tuleb hädaolukorra tegevusplaan eelnevalt kõigi osapoolte vahel läbi arutada ning teatud perioodi tagant üle rääkida.

Inspiratsiooni õuelasteaia turvalisuse teema käsitlemiseks oleme saanud Saksamaa õuelasteaedade katusorganisatsiooni juhendmaterjalist õuelasteaedadele: R. Schulz, Sicherheit im Waldkindergarten, Empfehlungen für die Sicherheit von Kindern und Kindergartenpersonal im Waldkindergarten, Bundesverband der Natur- und Waldkindergärten in Deutschland e.V., 2008. Arvutivõrgus: http://bvnw.de/wp-content/uploads/2011/02/Sicherheit_im_Waldkindergarten_2008.pdf

Loodusliku mängukeskkonna olulisusest

Oleks vaja mänguväljakut? Maasvedelevate oksahunnikutega atraktsioonil jätkus lõbu pikemaks nii lumekassidele kui lendoravatele.

Teadlased on leidnud, et koolieelsete lasteasutuste kujundajate ja juhtide vaatenurgast on mängualad tihti disainitud selliselt, et esmajoones oleks tagatud laste järelevalve ja ala lihtne korrashoid – laste jaoks stimuleeriv keskkond pole esmaseks prioriteediks. Kunstlikult kujundatud mängualal puudub tihti võimalus varju pugeda ja loodusega suhestuda (McKendrick, Bradford & Fielder 2000, Cheskey 2001, Malone 2003). 

Samas oleks lastele ja ühiskonnale üldisemalt kasulik suurendada mitteformaalse mängu ja õppimise võimaluste hulka, mida loodus pakub. Vahetu kogemuse kaudu õppimine pakub avastamise ja uurimise rõõmu. Veelgi olulisem on aga see, et pakkudes lastele looduslikku mängukeskkonda, toetame neis meie planeedi looduse mitmekesisuse säilitamiseks oluliste väärtushinnangute arenemist.

Lastega looduses käimine eeldab, et õpetajal on silmad ees ja vähemalt paar (parem kui kaks) kukla taga. Turvalist viibimist looduses toetab õuelasteaias ka väike laste arv õpetaja kohta. Ja mis peamine - lapsi õpetatakse päevast päeva riske ära tundma, neid õigesti hindama ning samuti hindama omaenda võimeid ja nende piire.

Teema kohta üks inspireeriv lugemissoovitus: Kahn, Peter H., Stephen R. Kellert. Children and nature: Psychological, sociocultural, and evolutionary investigations. MIT Press, Cambridge 2002.
(veebis vabalt kättesaadav)

Eesti keeles käsitletakse õuesõpet TÜ Rakvere kolledži poolt tõlgitud raamatus: Szcepanski, A. Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas - lähiümbrusest saab õpiõu, 2012.




 

MEELEOLUKAT AASTAVAHETUST KÕIGILE!

Lastehoiu jõuluõhtu, lummav nagu alati, lume puudumisest hoolimata. Taustaks Signe flöödimäng, milles helisesid rõõmust ja jõuluootusest ka hoolsalt laternatuld hoidvate laste hinged:)
Võrdle eelmise aastaga siit:

Kohtumiseni uuel aastal!

VIISAKUS

Ühe matka alguses olid kaks tegelast - Villem Viisakas ja Eedi Ebaviisakas  - lastele kirjad jätnud...Muuhulgas olid Eedi ja Villem lastele kaasa toonud viisakusest jutustavaid raamatuid, mis olid puude alla ära peidetud. Teema oli aktuaalne mitu nädalat. Nüüdseks on Eedist saanud viisakas poiss, kellele endalegi teeb nalja meenutada kõike, millest ta varem hästi aru ei saanud.

On vähe tegevusi, mida EI saa läbi viia värskes õhus. Nutikad ja motiveeritud õpetajad suudavad värskes õhus õppimisest laste jaoks muinasjutulise ja meeldejääva kogemuse välja võluda!

Film Rootsi õuelasteaiast

Siin on üks tore film, mis annab päris hea ülevaate sellest, kuidas näeb välja üks õuelasteaia argipäev väikelastega ühes Rootsi waldorf-õuelasteaias. Film on hispaaniakeelne ja kahjuks eesti ja inglisekeelsed subtiitrid puuduvad.

https://www.youtube.com/watch?v=nBE3uYiFFqg&feature=youtu.behttps://www.youtube.com/watch?v=nBE3uYiFFqg&feature=youtu.be

VAHETU KOGEMUSE OLULISUS

Õuesolemine annab lastele võimaluse eriliseks suhestumiseks loodusega – neil on võimalik aastaringselt jälgida taimi ja loomi nende erinevates arengustaadiumides ja toimetustes.  See pole võrreldav jutuloost, raamatust või telesaatest - isegi mitte National Geographic'ust -   saadava kogemusega, sest vahetult looduses olles õpivad lapsed kõigi meeltega. Lapsed võõranduvad üha enam loodusest ning siin ei saa virtuaalsus kuidagi asendada reaalsust, sest miski ei saa vahetu kogemuse vastu.

Neuroloogilised uuringud on näidanud, et aju salvestab õpitava sisu paremini, kui see on seotud liigutuste ja meeltekogemustega (Bolay, E.; Reichle, B. (2007): Waldpädagogik 1: Teil 1: Theorie).

Köitev teaduspõhine lisalugemine, kus analüüsitakse kogemuse (otsese, kaudse, sümbolistliku) olulisust lapse kognitiivsele ja emotsionaalsele arengule: Kahn, Peter H., Stephen R. Kellert. Children and nature: Psychological, sociocultural, and evolutionary investigations. MIT Press, Cambridge 2002, lk 117 jj  (veebis vabalt kättesaadav).

See slaid pärineb ühest suurepärasest esitlusest, milles tutvustatakse eesti keeles õuesõpet, aktiivõppemeetodeid ning antakse innustavaid ideid nende rakendamiseks:  S.Poopuu, Lasteaia looduse õpperada kui aktiivõppe vahend õppe- ja kasvatustöös, 2013. Soovitame!

PESAPUNUMINE

Väikeste abiliste hindamatu panus uue hoiupesa ettevalmistamisse

 Laste ja vanemate ühisloominguna hakkab valmis saama meie uus hoiupesa! 
 Ilmselgelt on looduslik kohupiimavärv ja mitmemeetrine lõuend inspireerivam kui vesivärvid ja paber....ühel hetkel olime sunnitud pintslid käest loovutama :)

Kolimine alles pooleli, aga see ei paista mängu segavat

KASUPÄEV ehk MIHKLIPÄEV

Meie lastehoius tähistatakse rahvakalendri tähtpäeva sündmusi, mis lastele alati palju rõõmu toovad.
Kasupäev eh mihklipäev (29.09) on meie rahva põline lõikuspüha, millel on samad juured USAs ja Kanadas tuntud tänupühaga. Kasupäevaks kogunesime Lodjakotta, et meisterdada  loodusandidest toredaid kapsapäid ja kujukesi ning öelda loodusele aitäh tema rikkaliku saagi eest!

HOMMIKUSÖÖK ON TASUTA!

Mudaköögikunst on suvega arenenud ning igapäevaselt valmib palju erinevaid hõrgutisi. Mitmel päeval on palutud mänguasjade koristamise ajal, et "jätame kohviku alles". Ideaalne tegevus vihmaste poriilmade jaoks! Muuhulgas saab nimetada erinevaid toidu- ja maitseaineid, mida hulka pannakse või "tellida" mudakohvikust uusi asju ning seeläbi lastele midagi uut õpetada. Küsimuse peale, kui palju hernesupp, kohv ja muu maksab, vastati, et "hommikuti ei maksa midagi!" Oleks vaid selliseid söögikohti Tartus rohkem! :)

Raudrohu muffinid

Seenesalat (märka seent!)

Looduslikud materjalid nagu sammal, puutokid, puukoor, lehed, kivid, liiv jne võimaldavad lapsel suurepäraselt rakendada loovust ning arendavad sotsiaalse suhtlemise oskust,  kuna üheskoos antakse mängus materjalile tähendus ja funktsioon.

Kirjakunst

Ühel matkapäeval leidsime võimsa takja taime ning lapsed nokitsesid selle kallal kaua rõõmuga.

Takjatest saab kirjutada!

LOODUSHARIDUS

Vabariigi valitsuse poolt 2012. aastal kinnitatud Looduskaitse arengukava aastani 2020 sõnastab loodusharidusega seotud probleemid ja eesmärgid: 
„Loodushoidlik suhtumine saab alguse lapsepõlves omaks võetud sisemistest väärtushoiakutest ja hinnangutest. Täna ei oska kõik inimesed Eesti loodust väärtustada ja hoida. Teadmise kõrval on sisemiste väärtushinnangute kujunemisel samaväärne roll lapsepõlve positiivsetel emotsioonidel, eeskujudel ning ümbritseva ühiskonna suhtumisel. Eriti oluline on positiivne emotsionaalne õpe ning õppevõimaluste mitmekesisus, samuti loodussäästliku eluviisi edendamine. Loodushariduse edendamisel on oluline roll teadmiste ning väärtuskasvatuse meetodite ning nende andjate mitmekesisusel ning teabe jõudmisel väga erinevate sihtrühmadeni neile arusaadavas kontekstis." 
"Loodushoidliku suhtumise kujundamisel on oluline vahetu kogemus loodusega. Lastele hea loodushariduse andmisel tuleb kasutada senisest oskuslikumalt ka linnaloodust."

MTÜ Lapsed Õue panustab iga päev sellesse, et lastel oleks võimalik saada teadmisi ja kogemusi vahetult loodusest ning õppida seeläbi loodust väärtustama ja hoidma.

---

---