Unistus „Supimaa“ õuelastehoiust

Õuelastehoid Eestis – see tõesti töötab

 

Kõik algas sellest, et hakkasime iganädalaselt saama telefonikõnesid ja kirju lapsevanematelt, kes tahaks oma võsukese hoiujärjekorda panna, ning meie õpetajaid hakati kutsuma üle Eesti rääkima lasteaiakasvatajatele õuelastehoiust ja õuesõppest. Alles siis mõistsime tõeliselt, KUI oluline ja vajalik on meie õuelastehoiu algatus olnud – ja kaugeltki mitte vaid seitsme Tartu pere jaoks. Näib, et kui ühelt poolt on nutikaelad, ülekaal ja aktiivsushäired tõsiseks probleemiks kujunemas,  on teisalt aeg ka õuelasteaedade tulekuks küps!

Lisaks Skandinaavia kogemusele võime tänaseks, s.o 2,5 aastat peale igapäevase hoiutegevusega alustamist, ka ise kinnitada, et see on olnud parim otsus, mille oleme oma laste tervisele ja tulevikule mõeldes teha saanud! Meie „pilootlapsed“ veedavad märtsist oktoobrini valdava osa päevast värskes õhus ning oskavad igast ilmast, igast porimülkast, jääpurikast ja puuoksast parima võtta. Nad annavad loodusalastes teadmistes oma vanematele silmad ette. Nad teevad loovalt koostööd, andes ilma mänguasjadeta mängule ühiselt tähenduse. Nad ronivad puudel nii osavalt, et mõnikord jääb endal vanemana puu all hing kinni. Nad rabavad sind oma mõttekäikudega, mis näitavad sügavalt läbitunnetatud arusaamist ümbritsevast loodusest. Kes siis enda lapsi ei kiidaks! Aga seda kõike kinnitavad ka teadusuuringud, millele leiab viiteid meie blogist.

Õuelastehoid on olnud hea otsus isegi hoolimata asjaolust, et ka peale 3 aastat kestnud otsinguid pole me siiamaani leidnud sellele ideaalset kohta – s.t. asukohaga Tartus või Tartu lähistel NING ÜHTLASI väravaga otse loodusesse -  mistõttu oleme olnud sunnitud tubase ruumi ja looduse vahet „pendeldama“. 

Õuelasteaed: Supimaa!

Et saaksime täita oma endale võetud ühiskondlikku rolli õuelasteaia idee levitamisel, soovime:

•        pakkuda õuelastehoiu võimalust rohkematele lastele – avada juurde täiendavaid rühmi;

•        tegeleda senisest enam õuesõppe teavitus- ja koolitustegevusega, et jõuda rohkemate huvilisteni.

Neid tegevusi ei saa ega ole lubatud läbi viia (vähemalt meie kliimavööndis ja õigusruumis) ilma nõuetekohase siseruumita.

Meie ideed tunnustav Tartu linn on õuelasteaia hoone ja mänguala ühe võimaliku asukohana välja pakkunud Supilinna kiigeplatsi kõrval asuva  (lasteaiaks planeeritud!) roheala Oa tn ja Emajõe vahel, tingimusel, et leiame selle väljaehitamiseks ise vahendid ning tõendame ettevõtmise jätkusuutlikkust.  Aktiivseid supilinlasi koondav Supilinna Selts on idee suhtes toetav.

Supilinn on asukohana õuelastehoiu jaoks lausa vaimustav – ligipääsetav ka autota ning dendropargi, Jänese matkaraja ja Emajõe vahetus läheduses.

Meie ideest süttinud arhitektuuribüroo TEMPT hüppas paati ja on välja töötamas õuelasteaia ideed hästi edasi kandvat hoonelahendust.

Supilinna projekteeritava lahenduse oleme enda peas ristinud „Supimaaks“ – kujutleme tulevast õuelastehoidu looduslähedase ja mängulisena. Ühelt poolt peaks seal olema nõuetele vastav hoonestus võimalusega rühma kaupa laieneda.  Rohket õuesolemist silmas pidades on põhirõhk aga suurel varjualusel ning õuealal, milles planeeritud korrapärasus vaheldub eheda loodusliku ümbrusega.

Üleskutse kõigile, keda õuelasteaia idee liigutab

Kui soovid rohkem teada saada, et kaasa mõelda, kuidas Supimaa õuelastehoiu plaan tegudeks saaks, siis võta meiega ühendust! Kui sul on välja pakkuda veel parem lahendus, siis anna meile samuti teada!

Kui soovid meie ettevõtmist rahaliselt toetada, siis oleme selle eest hiiglama tänulikud!  

MTÜ Lapsed Õue, SEB arvelduskonto: EE471010220234521222

Annetusi kasutame Supimaa rajamiseks ja õuelasteaia-teavitustööks.

Ja nüüd, lapsed ja suured - õue!

Head uut aastat!

Pärast jõuluvaheaega oli põnev taas Peedule minna. Kuna ilmad olid krõbedad ja Emajõgi korraliku jääkaane all, oli lastele suureks üllatuseks, et "Peedu jõgi" (Elva jõgi) ei olegi jääs nagu linnas ning voolab endistviisi. Jõkke visati palju lumepalle, et need Tartusse jõuaksid, nendega tervitati Sädet, vanaema, isa jt tähtsaid Tartu inimesi.

"Kus me praegu oleme?", "Kus on Tartu?", "Kus on meri?", "Siit vist läheb Kaberneemele...!", "Kas Emajõgi on ka siin?", "Kus on Venemaa?" jpm elutähtsaid küsimusi.

Õnneks oli puude alune maa "kaardikeppe" täis ning oli lihtne need vastused kohe välja selgitada.

Ronimisrõõm!

Nii ülihea on, kui lastel on õues värvilised õueriided! Eesti looduses valitsevad ju suure osa aastast pruuni-hallirjud toonid ning kui ühel lapsel oli üksvahe hallikirju kombekas, siis sulandus ta ümbrutsevasse eriliselt hästi. See aga tegi meile tema jälgimise eriliselt raskeks. Helkurvestid on muidugi suurepärased tänaval liigeldes, kuid nõustun väga Tusseladdeni õuelasteaiaga Tromsos (Põhja-Norra), kus kehtis reegel, et puu otsa ronima minnes tuleb helkurvest ära võtta. Põhjus lihtne - see jääb kergesti okstesse kinni ning teeb ronimise sellega ohtlikumaks. Neil oli esinenud mitmeid juhtumeid, kus laps jäi vesti kaenlaauku pidi oksa külge kuidagi kõlkuma ning siis saigi see reegel sisse seatud.

Väideti, et ollakse väsinud, kuigi heal juhul olime kõndinud 200 m.

Kuna ilm oli kord päris külm, otsustasime onni teha tavapärasest soojapidavama

"Tule minu kooli, seal õpetatakse numbreid", kutsus 4-aastane tütarlaps. "Number 8 ma ei oska muidugi", oli õpetaja oma puudujääkidest teadlik. Teinegi usin kaaslane liitus hoolimata oma noorusest, "pliiats" käes numbreid õppima.

 Metsas on eriti mõnus mõistatusi mõistatada! Nendest ei saa lastel vist kunagi küll ning tihti pistame kuskile jalutama minnes mõne vastava raamatu kotti. Enamasti see kasutamata ei jää.

Mida teha, kui on talv ja on kelgud, kuid pole lund? Mängida näiteks laevahukku!

"Maa on meile seda andnud..." On rõõm oma kunagist lasteaia söögisalmi nüüd enne iga lõunasööki koos hoiulastega lugeda.

Matkapäev

Pildistas: Kiur Kaasik

TURVALISUS ÕUELASTEAIAS

Turvalisus on õuelasteaia kontseptsiooni juures üks enim küsimusi tekitav teema, seega sellest pisut lähemalt.

Õuelasteaial on tavaliselt üks kindel mänguala (nn laagriala), kuid palju matkatakse ringi ka erinevatel looduslikel aladel - metsas, aasal, küngasel, jõe- või järvekaldal. Kõik need pakuvad erinevatel aastaaegadel ja sõltuvalt ilmast täiesti erinevaid olusid. Ka ühe ja sama ronimispuu oks võib olla sõltuvalt ilmast kas kuiv, märg või sootuks libe.

Üks on selge -  erinevalt spetsiaalselt lastele disainitud turvalisest mänguväljakust on looduslikud olud ettearvamatumad. Ühelt poolt stimuleerib mitmekesistes oludes tegutsemine lapse arengut – annab ainest loovaks vabaks mänguks ja arendab motoorseid oskusi ning koordinatsiooni.  Kuid teisalt tuleb eriti suurt rõhku panna laste turvalisusele. Aga kuidas?

1.       VÄIKE RÜHM. Õuelasteaia rühmad on tavalasteaia rühmast üldjuhul väiksemad. Nii tagatakse rahulik ja sõbralik õhkkond ning õpetajal on grupist on hea ülevaade.

2.       ROHKEM ÕPETAJAID. Skandinaavias on looduses viibides 4-6 lapse kohta üks õpetaja. Meil on selleks suhtarvuks hetkel 1:4.  Turvalisuse kaalutlustel on looduses viibides alati kohal 2 õpetajat korraga.

3.       RISKIDEGA TOIMETULEMISE ÕPETAMINE. Õuesõppe pedagoogikas peetakse oluliseks, et last õpetatakse riskidega toime tulema, mitte ei hoita teda riskidest eemal. Väikeses rühmas õpivad õpetajad lapse iseärasusi hästi tundma ning seavad igaühele piirid vastavalt tema eale ja individuaalsetele võimetele. Oluline on, et lapsed oleks võimalikeks riskideks ette valmistatud. Lapsi õpetatakse:

• riske ära tundma

• riske hindama (eriti mis puudutab kõrgust, sügavust, kiirust ja raskust).

• enda võimeid ja võimete piire õigesti hindama.

4.       SELGED REEGLID. Selged reeglid ja eelnevad kokkulepped lastega on õuelasteaia igapäeva alus. Ühelt poolt minimeeritakse ohte laste jaoks ja teisalt võimalikku kahju loodusele. Lapsed peaksid selgete reeglite vajalikkust ise kogema, nende olulisust mõistma ja isikliku veendumuse tõttu järgima. See on kõige lihtsamini saavutatav, kui reeglid töötatakse välja lastega üheskoos. (Näiteks - lapsed viibivad alati õpetaja nägemis- ja kuulmisulatuses; kokkulepitud alalt ilma õpetaja loata ei lahkuta; ilma õpetaja nõusolekuta loodusest midagi (marju, seeni jmt) suhu ei pisteta. 

5.       USALDUSLIK SUHE ÕPETAJA JA LAPSEVANEMA VAHEL. Õuelasteaias on olulisel kohal usalduslik ja tihe koostöö õpetajate ja lapsevanemate vahel. Nõnda tagatakse, et hoius seatud reegleid ja käsitletud põhimõtteid arutatakse ja kinnistatakse ka kodus. Samuti on oluline, et õpetajal oleks ülevaade lapse eripäradest, mis võivad looduses viibides lapse turvalisust mõjutada.

6.       SOBIV VARUSTUS. Vanemad kannavad hoolt, et lapsel oleks tema suurusele vastav mugavalt istuv seljakott, milles on piisavalt ruumi kaasa võetava varustuse (varuriided, toit) jaoks. Sõltuvalt ilmast võib kohustusliku varustuse hulka kuuluda ka termoalus istumiseks ja joogitermos.

Vanemad kannavad hoolt, et lapsel oleks ilmale vastav (kihiline) riietus ja kinnised jalanõud. Looduses liikudes on kinnised jalanõud, pikk hele riietus ja peakate on soovitatavad ka suvel, et vältida võimalikke rästiku- või puugihammustusi.

7.       ELEMENTAARNE OHUENNETUS.

·         Õpetaja on kursis võimalike ohtudega, mis matkaalal võivad lapsi ohustada.

·         Vähemalt ühel õpetajatest on kaasas laetud mobiiltelefon, liigutakse mobiilivõrgu levialas ning õpetajad oskavad vajadusel kirjeldada grupi asukohta ning kuidas sellele ligi pääseda.

·         Iga õpetaja peab olema läbinud esmaabikursuse.

·         Lastega looduses viibiv õpetaja tunneb mürgiseid taimi ja suudab adekvaatselt hinnata võimalikke riske.

·         Puugihooajal  teostatakse loodusest laagrialale jõudes puugikontrolli ning seda kordavad päeva lõpus ka lapsevanemad. Puugi eemaldab spetsialist või lapsevanema loal pädev õpetaja spetsiaalsete tangide abil. Puugihammustuse kuupäev fikseeritakse ning jälgitakse võimalikke nahamuutusi (punetus jne).

·         Õpetajad vastutavad selle eest, et lapsed roniksid vaid puudel, mis on ohutult ronitavad ning et puu alune maapind oleks ohtude osas kontrollitud (puhastatud kividest ja muudest kõvadest või teravatest esemetest). Ronimise juures peab alati viibima vähemalt üks õpetaja.

·         Kroonilisi haigusi põdevate või erivajadustega laste puhul tuleb hädaolukorra tegevusplaan eelnevalt kõigi osapoolte vahel läbi arutada ning teatud perioodi tagant üle rääkida.

Inspiratsiooni õuelasteaia turvalisuse teema käsitlemiseks oleme saanud Saksamaa õuelasteaedade katusorganisatsiooni juhendmaterjalist õuelasteaedadele: R. Schulz, Sicherheit im Waldkindergarten, Empfehlungen für die Sicherheit von Kindern und Kindergartenpersonal im Waldkindergarten, Bundesverband der Natur- und Waldkindergärten in Deutschland e.V., 2008. Arvutivõrgus: http://bvnw.de/wp-content/uploads/2011/02/Sicherheit_im_Waldkindergarten_2008.pdf

Loodusliku mängukeskkonna olulisusest

Oleks vaja mänguväljakut? Maasvedelevate oksahunnikutega atraktsioonil jätkus lõbu pikemaks nii lumekassidele kui lendoravatele.

Teadlased on leidnud, et koolieelsete lasteasutuste kujundajate ja juhtide vaatenurgast on mängualad tihti disainitud selliselt, et esmajoones oleks tagatud laste järelevalve ja ala lihtne korrashoid – laste jaoks stimuleeriv keskkond pole esmaseks prioriteediks. Kunstlikult kujundatud mängualal puudub tihti võimalus varju pugeda ja loodusega suhestuda (McKendrick, Bradford & Fielder 2000, Cheskey 2001, Malone 2003). 

Samas oleks lastele ja ühiskonnale üldisemalt kasulik suurendada mitteformaalse mängu ja õppimise võimaluste hulka, mida loodus pakub. Vahetu kogemuse kaudu õppimine pakub avastamise ja uurimise rõõmu. Veelgi olulisem on aga see, et pakkudes lastele looduslikku mängukeskkonda, toetame neis meie planeedi looduse mitmekesisuse säilitamiseks oluliste väärtushinnangute arenemist.

Lastega looduses käimine eeldab, et õpetajal on silmad ees ja vähemalt paar (parem kui kaks) kukla taga. Turvalist viibimist looduses toetab õuelasteaias ka väike laste arv õpetaja kohta. Ja mis peamine - lapsi õpetatakse päevast päeva riske ära tundma, neid õigesti hindama ning samuti hindama omaenda võimeid ja nende piire.

Teema kohta üks inspireeriv lugemissoovitus: Kahn, Peter H., Stephen R. Kellert. Children and nature: Psychological, sociocultural, and evolutionary investigations. MIT Press, Cambridge 2002.
(veebis vabalt kättesaadav)

Eesti keeles käsitletakse õuesõpet TÜ Rakvere kolledži poolt tõlgitud raamatus: Szcepanski, A. Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas - lähiümbrusest saab õpiõu, 2012.




 

MEELEOLUKAT AASTAVAHETUST KÕIGILE!

Lastehoiu jõuluõhtu, lummav nagu alati, lume puudumisest hoolimata. Taustaks Signe flöödimäng, milles helisesid rõõmust ja jõuluootusest ka hoolsalt laternatuld hoidvate laste hinged:)
Võrdle eelmise aastaga siit:

Kohtumiseni uuel aastal!

VIISAKUS

Ühe matka alguses olid kaks tegelast - Villem Viisakas ja Eedi Ebaviisakas  - lastele kirjad jätnud...Muuhulgas olid Eedi ja Villem lastele kaasa toonud viisakusest jutustavaid raamatuid, mis olid puude alla ära peidetud. Teema oli aktuaalne mitu nädalat. Nüüdseks on Eedist saanud viisakas poiss, kellele endalegi teeb nalja meenutada kõike, millest ta varem hästi aru ei saanud.

On vähe tegevusi, mida EI saa läbi viia värskes õhus. Nutikad ja motiveeritud õpetajad suudavad värskes õhus õppimisest laste jaoks muinasjutulise ja meeldejääva kogemuse välja võluda!

Film Rootsi õuelasteaiast

Siin on üks tore film, mis annab päris hea ülevaate sellest, kuidas näeb välja üks õuelasteaia argipäev väikelastega ühes Rootsi waldorf-õuelasteaias. Film on hispaaniakeelne ja kahjuks eesti ja inglisekeelsed subtiitrid puuduvad.

https://www.youtube.com/watch?v=nBE3uYiFFqg&feature=youtu.behttps://www.youtube.com/watch?v=nBE3uYiFFqg&feature=youtu.be

VAHETU KOGEMUSE OLULISUS

Õuesolemine annab lastele võimaluse eriliseks suhestumiseks loodusega – neil on võimalik aastaringselt jälgida taimi ja loomi nende erinevates arengustaadiumides ja toimetustes.  See pole võrreldav jutuloost, raamatust või telesaatest - isegi mitte National Geographic'ust -   saadava kogemusega, sest vahetult looduses olles õpivad lapsed kõigi meeltega. Lapsed võõranduvad üha enam loodusest ning siin ei saa virtuaalsus kuidagi asendada reaalsust, sest miski ei saa vahetu kogemuse vastu.

Neuroloogilised uuringud on näidanud, et aju salvestab õpitava sisu paremini, kui see on seotud liigutuste ja meeltekogemustega (Bolay, E.; Reichle, B. (2007): Waldpädagogik 1: Teil 1: Theorie).

Köitev teaduspõhine lisalugemine, kus analüüsitakse kogemuse (otsese, kaudse, sümbolistliku) olulisust lapse kognitiivsele ja emotsionaalsele arengule: Kahn, Peter H., Stephen R. Kellert. Children and nature: Psychological, sociocultural, and evolutionary investigations. MIT Press, Cambridge 2002, lk 117 jj  (veebis vabalt kättesaadav).

See slaid pärineb ühest suurepärasest esitlusest, milles tutvustatakse eesti keeles õuesõpet, aktiivõppemeetodeid ning antakse innustavaid ideid nende rakendamiseks:  S.Poopuu, Lasteaia looduse õpperada kui aktiivõppe vahend õppe- ja kasvatustöös, 2013. Soovitame!