Avatud sündmus: matkapäev Lodjakoja ümbruses suurtele ja väikestele

20. mail kell 11 korraldab MTÜ Lapsed õue avatud matkapäeva suurtele ja väikestele huvilistele. Alustame  Lodjakoja eest, et matkata veidi ümbruskonnas ning kõnelda laste õuesolemisega seotud muredest ja rõõmudest. Anna oma tulekust märku: lapsed.oue@gmail.com

Sündmus Facebook'is: https://www.facebook.com/events/1436117593115117/

LIIVAKOHVIK SUPINNA PÄEVADEL

Eelmisel nädalal toimusid Supilinna Päevad, millest ka MTÜ Lapsed Õue osa võttis.
Ühelt poolt selleks, et toredate supilinlastega paremini tuttavaks saada ja sõna levitada, et loodame õuelastehoiu peatselt Supinna kolida. Ning teisalt ikka selleks, et lastega õuesolemise vajalikkusest rääkida ja seejuures ise head eeskuju näidata!

Kuna Supilinna päevadel on vahvaks traditsiooniks saanud kodukohvikud, siis panime meiegi püsti ühe isemoodi kohviku - LIIVAKOHVIKU:)

Laskmata end häirida erakordselt kiiresti muutuvatest ilmaoludest, vormisid väikesed kohvikupidajad segamatult liivamuffineid ja said soovi korral koju kaasa näomaalingu; samal ajal kui nende vanemad said vestelda õuelastehoiu teemadel. Saime taaskord tõestust sellest, et nõudlus õuelastehoiu kohtade järele on suur. Seetõttu pingutame igal rindel edasi, et kõik lapsed võiksid kogeda senisest enam õuekeskkonna loovat ja arendavat mõju ning kasvaksid loodust hoidvateks ning igas mõttes terveteks täiskasvanuteks!

Kuidas pakase ajal lapsi riietada?

Kätlin Liibert, Helsingi loodus- ja õuelasteaia õpetaja, jagas meile 2014. aasta jõulukuus seal käies nõuandeid, kuidas pakase ilmadega õues viibides soojana püsida.

Kui on külma -15 ja üle selle, on õpetajatel ja kasvatajatel kohustus vaadata lasteaeda saabudes iga laps üle, kas laps on riietatud nõuetekohaselt.

Esimeseks kihiks otse naha vastas on meriinovill, mis hoiab sooja ka siis kui laps higistab.

Teine kiht on puuvillakiht.

Kolmandaks kihiks on villakombekas või villapüksid ja kampsun.

Neljandaks kihiks pannakse fliis või kampsun.

Peas on meriinovillane tuukrimüts, mille peal on korralik paks müts, ei mingit kerget puuvillast vaid korralik.

Korralik talvekombekas on selline, millel on karvase äärega kapuuts, mida saab lapsele pähe tõmmata. Karvane kapuutsi äär loob näo ette kaitsekihi, et pakane ei külmetaks põski. Kindlasti on kombeka peal veel sall, mida saab suu ja põskede ette tõsta, kui on tuul.

Käes on lastel meriinovillased labakud ja nende peal alles välikindad. Ilma aluskinnasteta on need tavalised vett ja tuult pidavad kindad väga külmad. Kindaid on soovitav osta vähe suuremaid, et sinna mahuks alla korralikud villakindad.

Varbad püsivad soojana nii, et esimene sokikiht on meriinovill või kes kannatab, võivad olla ka tavalised vanaema kootud villasokid ihu vastu. Kui jalg higistab, siis villa hoiab endiselt sooja ja imeb niiskuse enda sisse. Sinna peale alles puuvillasokk ja kolmanda kihina võib uuesti panna villasoki. Põhjakud on väga olulised (sisetald) ja et saabastes oleks palju ruumi. Suur tähtsus on kummidel, mis on kombekate jalaosades, et need oleks alati terved ja saabaste alla pandud, nii ei tõuse sääred üles ja külm ei pääse saabaste kaudu varvasteni.

Loe meriinovilla eelistest veel siit.

Filmi "Õuemängud" esitlus Tartus

Urmas Reisberg ja Plank Film on vändanud õuelastehoiu arenguloost ja algusaegade tegevusest dokumentaalfilmi, mida esitleti 3. veebruaril Tartus Jõekohvikus. Hubasesse laev-kohvikusse kogunesid õuehoiu lapsed ja vanemad, sõbrad ning üldisemalt õuesõppest vaimustunud inimesed, kokku umbes 50 inimest. Meie suureks rõõmuks nõustus esitlusel filmi sisse juhatama õuesõppe üks eestvedajaid Eestis Lehte Tuuling Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledžist. Lehte põimis oma lühikeses kõnes näiteid Skandinaavia õuelasteaedade pikaajalisest praktikast teadusuuringutega, mis kinnitavad õuesõppe positiivset mõju laste arengule. Tartu linna poolt võttis sõna ka Tiia Teppan, kes kinnitas linnavalitsuse jätkuvat toetust meile kui omanäolisele lastehoiule ja nentis, et see, mis täna ebatavaline, võib homme muutuda normiks. 

MTÜ Lapsed Õue tänab filmitegijaid võimaluse eest selles seikluses osaleda! Nõustusime Urmase ideega lasta oma laste ja enda tegevust filmida, et tõsta Eesti ühiskonna teadlikkust kõigest lõbusast ja kasulikust, mida õuesõpe väikestele lastele annab ja julgustada ka teisi vanemaid ja õpetajaid lastega rohkem õues tegutsema. 

Dokumentaalfilm „Õuemängud“ on valminud koostöös ETV -ga Eesti lugude sarjas. Filmi saab vaadata 8. veebruaril ETV eetris ning igal ajal rahvustelevisiooni kodulehel. 

Eesti lood: Õuemängud

Korduma kippuvad küsimused

ÕUELASTEAEDADEST MEIL JA MUJAL

Mis on õuelasteaed?

Õuelasteaia mõistet pole ammendavalt defineeritud, ent üks on kindel: see on pedagoogiline, mitte infrastruktuuriline mõiste. Õuelasteaia sõna viitab värskes õhus viibimise kasulikkusele, loodusõppele, hinge ja keha tasakaalule ning keskkonnaarmastusele, mitte sellele, nagu puuduks õuelasteaial maja sootuks. Terminiga õuelasteaed peetakse silmas õppekorralduslikke aluseid.
Õuelasteaiaks võib end pidada nii munitsipaal- kui eralasteasutus. Samuti võib lastehoid tegutseda õuelastehoiuna.

Termini „õuelasteaed“ vasted teistes keeltes on: Forest kindergarten – ing. k; Waldkindergarten – sk. k; Friluftsbarenhage, Naturbarenhage – norra k, I Ur Och Skur – rootsi k.

Miks on õuesolemine kasulik?

Rohke värskes õhus viibimine aitab ennetada väikelaste füüsilise ja vaimse tervisega seotud riske ning on soodne laste arengule. Õues viibinud lapsed on toas rahulikud ning keskendumisvõimelised, kasvab spontaanne tähelepanuvõime.  Õuesolemisega harjunud lastel ei ole looduses kunagi igav, see on neile lõputu seiklus. Loodusest saadavad kogemused mõjuvad soodsalt laste tervisele, motoorsetele võimetele, õpivõimele ja loomingulisusele, aitavad kaasa positiivsete sotsiaalsete suhete arengule ja koostööoskuse kujunemisele (Fjortoft, Igunn, 2001, Brügge jt, 2008; Nelson, 2009; Grahn, 1997, Grahn jt, 2009, Davies 1997).
Õuesolemine annab lastele võimaluse loodusega suhestumiseks – neil on võimalik aastaringselt jälgida taimi ja loomi nende erinevates arengustaadiumides. Vahetu kogemus looduse (sh ka linnalooduse!) seltsis on parim viis arendamaks lastes loodushoidlikku suhtumist. 

Milline on õuelasteaia pedagoogika?

Õuelasteaia pedagoogika eripäraks on toetumine põhimõttele, et õues tehakse kõiki tegevusi, mida saab lastega õues harrastada (sh joonistamine, meisterdamine, õppimine, lugude jutustamine, teater, laul, tants).  Õppida saab looduses kõiki õppeained -  mitte üksnes loodusteadusi. Õuesõpe toetub suuresti avastusõppe metoodikale, mille põhjal õpivad lapsed vaatlema ja katsetama, et mõista meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid nähtusi. Kõigi meeltega loodusest saadav vahetu kogemus soodustab teadmiste kinnistumist, seoste loomist ja tegelike oskuste kujunemist (vt täpsemalt siit). Avastusõpe toetab oluliselt ka eelkoolieas olulist keeleõpet.

Üks olulisemaid põhimõtteid, mida näiteks Ameerika Cedarsong'i õuelasteaias rakendatakse, on huvist lähtuv (interest-led) ja lapsest lähtuv voolav õppimine (child-driven Flow learning), mille juures õpetaja peamisteks ülesanneteks on olla pigem tagaplaanil, anda lapsele lisainformatsiooni teda huvitava kohta, aidata tal põimida uusi teadmisi varasematega ja  tagada turvaline keskkond. (Kenny, 2013).

Nii Rootsis kui ka Norras toimivad õuelasteaiad täpselt samadel alustel nagu kõik teisedki lasteaiad. Õuesolemist võib võrreldavaks pidada meil levinud koolide kallaku-süsteemiga, kus õppeasutus ise määrab oma rõhuasetuse. Lasteaia iganädalases kavas on matkad, sportlikud tegevused nagu suusatamine, kelgutamine, uisutamine; mõnes lasteaias ka nt puutöö, püünistega linnujaht või koduloomade eest hoolitsemine, lõkkel toidu valmistamine ning peenramaa korrashoidmine. Õpitakse tundma loodust, märkama selle rütme ja väärtustama keskkonda. Lastel võimaldatakse osaleda täiskasvanute töödes, õpetatakse kasutama tööriistu (sh nuga, haamer jt), panustada söögitegemisse, ala korrashoidu jne. Seejuures leitakse sobiv tasakaal tubase tegevuse ning väljas viibimise vahel.

Metoodika kohta vt lisaks: M. Kruuda, "Õuesõpe, avastusõpe ja mäng", 2009. Dahlgren/Sjölander/Strid/Szcepanski "Õuesõppe pedagoogika kui teadmiste allikas - lähiümbrusest saab õpiõu", 2009.

S. Poopuu, "Lasteaia looduse õpperada kui aktiivõppe vahend õppe- ja kasvatustöös", 2013.

Mis saab, kui on külm või vihma sajab? Kas lapsed ei külmeta?

Põhimõtteliselt ollakse õues iga ilmaga ja rõõmustatakse võimaluste üle, mida erinevad ilmaolud pakuvad. Arvestatakse, et lastel ei oleks külm ega palav. Märjaks saanud riided tuleb kiirelt varukomplekti vastu vahetada. Kui lastel pole õues mugav, tuleb võtta kas meetmed mugavuse saavutamiseks või minna tuppa.

Õuesoleku kestus pakasega sõltub laste soovidest ja eeldab õpetaja erilist tähelepanelikkust ning vastutust. Vastutusvõimelised õpetajad ei pea pakaselisi ilmaolusid iseenesest õuemineku takistuseks. Küll on soe riietus villapesust, vahekihtidest kuni korraliku kapuutsiga talvejopeni hädavajalik. 

Rohke viibimine ja liikumine värskes õhus iga ilmaga tugevdab immuunsüsteemi ja muudab lapsed külmetuste suhtes vähem vastuvõtlikeks. 

Kuidas tagatakse õuelasteaias laste turvalisus?

Õuelasteaias on oluline, et reeglid oleks eelnevalt paika pandud, veel parem kui koos lastega ühiselt. Tuleb veenduda, et lapsed neist aru saavad ja kinni peavad. Õuealade piirid on kokkulepetega kindlaks määratatud ja kehtib reegel, et lapsed ei lahku ilma loata õpetaja vaate- ja kuuldeulatusest.
Sageli tehakse õuelasteaedades ka lõket, mis jahedate ilmade korral pakub sooja ja võimaldab lastel õppida vastutustunnet, kuid ka tulega seotud riske ja turvalisuse nõudeid. Sama kehtib ka avatud veekogude juures mängimise puhul, kus on äärmiselt oluline, et lapsed ei oleks kunagi ilma väljaõppinud täiskasvanu järelvalveta.

Õuelasteaedades tohivad lapsed sageli puude otsas ronida, kuid reegel on, et neid ei aidata selle juures. Põhjuseks see, et laps õpiks ise tunnetama oma võimeid. Õpetaja roll on tagada, et ronitav puu oleks ohutu ja laps tegutseks oma võimete piires.

Teadlikkus ja piisavad teadmised loodusest saavad tekkida vahetu kogemuse kaudu. Tähtis on see, et põhireeglites on kokku lepitud ja lastel on sisemine veendumus, et neist on oluline kinni pidada.

Vt põhjalikumat turvalisuse teemalist postitust siit.

Kuidas tagatakse laagrialal isiklik hügieen?

Kraanivee puudumisel võetakse kaasa (vajadusel ratastel kanistriga) värske ja puhas vesi, et lastel oleks võimalik voolava veega hügieeniliselt käsi pesta. Erandjuhtudel kasutatakse käte puhastamiseks desinfitseerivat vahendit.

Sõltuvalt aastaajast on igal lapsel kaasas pudel või termos isikliku joogiga. Laagrialal on tihti kuivkäimla ja väiksematele lastele ka köetavas varjualuses pissipotid, mida tühjendatakse kuivkäimlasse ning desinfitseeritakse.

Milline on õuelasteaia päevakava matkapäeval?

Skandinaavia näide

9:00-9:30	laste saabumine ja vastuvõtmine, individuaalsed vestlused vanematega, vaba mäng; üks õpetajatest teeb püstkojas tule alla ja paneb valmis magamisvahendid
9:30 - 9:45	hommikuring tervituslaulu ja hommikuvõimlemisega
9:45 - 10:00	hommikueine (lastele kaasa pandud)
10:00 -10:30	vaba mäng lastel; matkale mineku eelsed toimetused  (vajadusel WC-s käik, riiete vahetus; matkale kaasavõetavate asjade komplekteerimine; kontroll, kas püstkojas on piisav tuli all)
10:30-12:15	matk, mille jooksul toimuvad mängulises vormis õppetegevused arvestades kõiki õppevaldkondi ja parasjagu käsitletavat teemat
12:15-12:30	hügineenitoimingud
12:30-13:00	soe lõunaeine
13:30-13:15	magamiseelsed toimingud, riietevahetused
13:15-13:30	unejutt ja –laul
13:30-15:30	vaikne tund; üks õpetajatest jääb lastega, teine tegeleb nõudepesemise ja muu vajaliku koristustegevustega
15.30-15:45	ärkamine, riietumine
15:45-16:15	Õhtuoode
16:15-17:30	vaba õuemäng, lapsevanemad tulevad lastele järgi; õpetajad panevad  magamisasju kokku ja teevad olulisemaid ettevalmistusi järgmiseks päevaks

Matkapäeval võetakse toit kaasa termostes või soojendatakse lõkkel. Kätepesuks on kanister vett ja või desinfitseerimisvahend. Õpetajal on kaasas esmaabikarp ning mõned vahetusriided lastele. Lastel on seljakotid oma varustusega.

Kui sageli on matkapäev?

Tasakaal lasteaiahoones viibimise  ning selle hoovialal mängimise ning laagrialal nö matkapäevade tegemise vahel leitakse tuginedes asutusesisesele õppekavale, aastaajale ning ilmastikule.

Kui palju lapsi on rühmas?

Nii Rootsis kui ka Norras on rühma suurus on maksimaalselt 12 last. Viie lapse kohta peab olema vähemalt üks täiskasvanu. Meil on hetkel 1 õpetaja 4 lapse kohta.

Kes on õuelasteaia õpetajad?

Õuelasteaias peaksid töötama vaid inimesed, kes ise armastavad palju värskes õhus olla. Eeliseks on  loodusteaduste taust või vähemalt täiendav väljaõpe, et tagada looduses erinevate riskidega turvaline toimetulek.
Ka Rootsis ja Norras töötavad õuelasteaias lisaks pedagoogiharidusega inimestele ka muude alade, eeskätt loodusteaduse taustaga inimesed. Norras on meeste osakaal lasteaednike seas 40 %. Kummaski riigis pole võimalik eraldi õuelasteaia pedagoogiks õppida. Piisab üldisest lasteaiaõpetaja kutsest. Rootsis viib õuelasteaedade katusorganisatsioon I Ur och Skur läbi õuelasteaiaõpetajate täiendõppekoolitusi. Saksamaal saab omandada rakendusliku kõrghariduse looduspedagoogika alal ning täiendkoolitusi pakuvad mitmed loodushariduse instituudid.

Kas õues magatakse lõunaund?

MTÜ Lapsed Õue Norras, Rootsis ja Soomes nähtud õppereisidel olid esindatud alljärgnevad variandid lõunaune tegemisest:

1.      1-3-aastased magavad isiklikus lapsevankris õues, kuuris, katusealuses;

2.      Laagrialal tõmmatakse present kahe puu vahele vihma- ning tuulekatteks ja magatakse penodega maas (kevad- ja sügiskuud);

3.      Laagrialal püstkojas või sõjaväetelgis magamiskottides;

4.      Lasteaia hoones korralikult õhutatud ja lahtise aknaga toas penode ja magamiskottidega põrandal (talvekuud).

Milline on õuelasteaia hoonestus ja ala?

Õuelasteaia hoonestus erineb (loogiliselt) sõltuvalt laiuskraadidest. Saksamaal on tavaline, et õuelasteaia ainsaks varjualuseks on vagunelamu, millesse varjuda äärmuslike ilmaolude korral (pesuks kaasavõetud vesi ja WC-ks selleks ettenähtud põõsas). Mängualaks on looduslik ala (enamasti mets), mille kasutamises on metsa omanikuga kokku lepitud.

Skandinaavia õuelasteaedade hoonestus on aga üldjoontes sarnane Eesti lasteaedadega. Peamiseks erinevuseks võib olla see, et lasteaia hoovis ei pruugi olla traditsioonilisi ronimispuid, vaid atraktsioonid on lastevanemate tehtud, lihtsamad ning leidlikumad (köied, palgid, mängumajad, taaskasutusmänguasjad nagu potid-pannid jne). Siseruumide suuruse nõuded võivad olla paindlikumad seoses sellega, et lapsed viibivad neis proportsionaalselt väikese osa päevast (söök, magamine).

Erinevus on ka see, et lasteaed paikneb looduskauni ala vahetus läheduses, kus lastel on oma laagripaik. Laagripaigas on sisse seatud ahjuga telk või püstkoda, milles saab lavatsitel magada ning väikeste laudade taga einestada või tegelda õppetööga. Osadel päevadel viibivad lapsed terve päeva oma laagrialal (matkapäev). Sel juhul magatakse telgis/püstkojas või magamiskottidega õues.

Milline on koostöö lapsevanematega?

Õuelasteaedades on vanemad sageli kaasatud lasteaia toimimisse ja on väga oluline, et nad väärtustavad samasid põhimõtteid nagu kannab õuelastead. Õuelasteaiad ongi sageli nn kogukonnalasteaiad,  mis on kas rajatud lasteavanemate poolt või on lapsevanemad kaasatud tegevuse juhtimisse ja korraldusse. Vanemad aitavad õuealasid rajada, täiustada ja  on kaasatud õppekava koostamise juurde ning on oodatud kaasa lööma lasteaia igapäevategevustes. Rootsis näiteks tasustatakse lapsevanemale oma lapse lasteaias veedetud päev abipersonali rollis samaväärselt nagu tema töökohas. 

Millistes riikides on õuelasteaedu?

Õuelasteaiad on levinud üle maailma juba aastakümneid. Esimene teadaolev õuelasteaed rajati Taanis 1950ndatel. Eriti laialt levinud ja populaarsed on need Rootsis (al 1957), Soomes (al 1979 - kaasatud on ca 100 000 last ja 6000 õpetajat), Norras, Austrias ja Saksamaal (al 1968). Saksamaal on 2012 a seisuga õuelasteaedu enam kui 1000.
Õuelasteaiad tegutsevad ka Leedus, Tšehhis, Suurbritannias, Hispaanias, USA-s, Koreas, Venemaal, Mehhikos...

Kas iga Eesti lasteaed või –hoid võiks olla õuelasteaed?

Jah, miks ka mitte!

Arvestada tuleb vaid sellega, et erinevalt Skandiaaviamaadest on Eestis reguleeritud ilmaolud, mille korral lapsi õue ei viida. Kui lasteasutuses puudub varikatus, ei viida alla kolme aasta vanuseid lapsi vihmasaju ja lumetuisu korral õue. Juhul kui välisõhu temperatuur on madalam kui miinus 15 kraadi ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on madalam kui miinus 20 °C, lapsi õue ei viida või lühendatakse õues viibimise aega 20 minutini. (Sotsiaalministri määrus „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale“ § 14 lg 8 ja 9). Kas need regulatsioonid lapse tervist kaitsevad, tuleks arutleda.

Kas õuelasteaiana saaks täita Eesti riiklikku õppekava?

Jah. Riiklikus õppekavas (2008) on välja toodud seitse valdkonda, mida tuleb koolieelses lasteasutuses käsitleda. Õuelasteaia kontekstis on kõiki õppekavas püstitatud eesmärke võimalik saavutada, kui õppe- ja kasvatustegevuses lõimitakse tegevusi, saavutamaks erinevate valdkondade eesmärke. Õppekavagi ütleb, et laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu ja harjutamise kaudu. Riiklikus õppekavas peetakse oluliseks autentsete keskkondade kasutamist õppe- ja kasvatustöös, mida loodusliku mitmekesisusega õuealaga keskkonnad võimaldavad. Pedagoogide rolliks on olla laste suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad. Õuekeskkonna rikkalikest võimalustes on lapsel võimalik kõiki neid tegevusi edukalt rakendada.

Samamoodi lähtuvad ka nt Rootsis õuelasteaiad riiklikust õppekavast muude lasteasutustega samadel alustel.

Kuidas õuelasteaia lapsed küll hiljem koolis hakkama saavad - nad on ju harjunud vabalt ringi jooksma?
Teiste riikide kogemus näitab, et õuelasteaia lapsed on kooliks keskmisest paremini ettevalmistunud ning saavad ka hiljem koolis paremini hakkama. P. Häfner kinnitab oma doktoritöös  saksa laste näitel, et õuelasteaia lapsed töötavad koolis keskmisest paremini õppetöös kaasa, on motiveeritumad ja parema keskendumisvõimega, tõusevad esile heade sotsiaalsete kompetentside ning motoorsete ja kunstiliste võimete poolest. Lapsed saavad õuelasteaiast kaasa kõrge vastutustunde, iseseisvuse ja individuaalsuse - need omadused toetavad last ka tema kooliteel.

---

Unistus „Supimaa“ õuelastehoiust

Õuelastehoid Eestis – see tõesti töötab

 

Kõik algas sellest, et hakkasime iganädalaselt saama telefonikõnesid ja kirju lapsevanematelt, kes tahaks oma võsukese hoiujärjekorda panna, ning meie õpetajaid hakati kutsuma üle Eesti rääkima lasteaiakasvatajatele õuelastehoiust ja õuesõppest. Alles siis mõistsime tõeliselt, KUI oluline ja vajalik on meie õuelastehoiu algatus olnud – ja kaugeltki mitte vaid seitsme Tartu pere jaoks. Näib, et kui ühelt poolt on nutikaelad, ülekaal ja aktiivsushäired tõsiseks probleemiks kujunemas,  on teisalt aeg ka õuelasteaedade tulekuks küps!

Lisaks Skandinaavia kogemusele võime tänaseks, s.o 2,5 aastat peale igapäevase hoiutegevusega alustamist, ka ise kinnitada, et see on olnud parim otsus, mille oleme oma laste tervisele ja tulevikule mõeldes teha saanud! Meie „pilootlapsed“ veedavad märtsist oktoobrini valdava osa päevast värskes õhus ning oskavad igast ilmast, igast porimülkast, jääpurikast ja puuoksast parima võtta. Nad annavad loodusalastes teadmistes oma vanematele silmad ette. Nad teevad loovalt koostööd, andes ilma mänguasjadeta mängule ühiselt tähenduse. Nad ronivad puudel nii osavalt, et mõnikord jääb endal vanemana puu all hing kinni. Nad rabavad sind oma mõttekäikudega, mis näitavad sügavalt läbitunnetatud arusaamist ümbritsevast loodusest. Kes siis enda lapsi ei kiidaks! Aga seda kõike kinnitavad ka teadusuuringud, millele leiab viiteid meie blogist.

Õuelastehoid on olnud hea otsus isegi hoolimata asjaolust, et ka peale 3 aastat kestnud otsinguid pole me siiamaani leidnud sellele ideaalset kohta – s.t. asukohaga Tartus või Tartu lähistel NING ÜHTLASI väravaga otse loodusesse -  mistõttu oleme olnud sunnitud tubase ruumi ja looduse vahet „pendeldama“. 

Õuelasteaed: Supimaa!

Et saaksime täita oma endale võetud ühiskondlikku rolli õuelasteaia idee levitamisel, soovime:

•        pakkuda õuelastehoiu võimalust rohkematele lastele – avada juurde täiendavaid rühmi;

•        tegeleda senisest enam õuesõppe teavitus- ja koolitustegevusega, et jõuda rohkemate huvilisteni.

Neid tegevusi ei saa ega ole lubatud läbi viia (vähemalt meie kliimavööndis ja õigusruumis) ilma nõuetekohase siseruumita.

Meie ideed tunnustav Tartu linn on õuelasteaia hoone ja mänguala ühe võimaliku asukohana välja pakkunud Supilinna kiigeplatsi kõrval asuva  (lasteaiaks planeeritud!) roheala Oa tn ja Emajõe vahel, tingimusel, et leiame selle väljaehitamiseks ise vahendid ning tõendame ettevõtmise jätkusuutlikkust.  Aktiivseid supilinlasi koondav Supilinna Selts on idee suhtes toetav.

Supilinn on asukohana õuelastehoiu jaoks lausa vaimustav – ligipääsetav ka autota ning dendropargi, Jänese matkaraja ja Emajõe vahetus läheduses.

Meie ideest süttinud arhitektuuribüroo TEMPT hüppas paati ja on välja töötamas õuelasteaia ideed hästi edasi kandvat hoonelahendust.

Supilinna projekteeritava lahenduse oleme enda peas ristinud „Supimaaks“ – kujutleme tulevast õuelastehoidu looduslähedase ja mängulisena. Ühelt poolt peaks seal olema nõuetele vastav hoonestus võimalusega rühma kaupa laieneda.  Rohket õuesolemist silmas pidades on põhirõhk aga suurel varjualusel ning õuealal, milles planeeritud korrapärasus vaheldub eheda loodusliku ümbrusega.

Üleskutse kõigile, keda õuelasteaia idee liigutab

Kui soovid rohkem teada saada, et kaasa mõelda, kuidas Supimaa õuelastehoiu plaan tegudeks saaks, siis võta meiega ühendust! Kui sul on välja pakkuda veel parem lahendus, siis anna meile samuti teada!

Kui soovid meie ettevõtmist rahaliselt toetada, siis oleme selle eest hiiglama tänulikud!  

MTÜ Lapsed Õue, SEB arvelduskonto: EE471010220234521222

Annetusi kasutame Supimaa rajamiseks ja õuelasteaia-teavitustööks.

Ja nüüd, lapsed ja suured - õue!

Head uut aastat!

Pärast jõuluvaheaega oli põnev taas Peedule minna. Kuna ilmad olid krõbedad ja Emajõgi korraliku jääkaane all, oli lastele suureks üllatuseks, et "Peedu jõgi" (Elva jõgi) ei olegi jääs nagu linnas ning voolab endistviisi. Jõkke visati palju lumepalle, et need Tartusse jõuaksid, nendega tervitati Sädet, vanaema, isa jt tähtsaid Tartu inimesi.

"Kus me praegu oleme?", "Kus on Tartu?", "Kus on meri?", "Siit vist läheb Kaberneemele...!", "Kas Emajõgi on ka siin?", "Kus on Venemaa?" jpm elutähtsaid küsimusi.

Õnneks oli puude alune maa "kaardikeppe" täis ning oli lihtne need vastused kohe välja selgitada.

Ronimisrõõm!

Nii ülihea on, kui lastel on õues värvilised õueriided! Eesti looduses valitsevad ju suure osa aastast pruuni-hallirjud toonid ning kui ühel lapsel oli üksvahe hallikirju kombekas, siis sulandus ta ümbrutsevasse eriliselt hästi. See aga tegi meile tema jälgimise eriliselt raskeks. Helkurvestid on muidugi suurepärased tänaval liigeldes, kuid nõustun väga Tusseladdeni õuelasteaiaga Tromsos (Põhja-Norra), kus kehtis reegel, et puu otsa ronima minnes tuleb helkurvest ära võtta. Põhjus lihtne - see jääb kergesti okstesse kinni ning teeb ronimise sellega ohtlikumaks. Neil oli esinenud mitmeid juhtumeid, kus laps jäi vesti kaenlaauku pidi oksa külge kuidagi kõlkuma ning siis saigi see reegel sisse seatud.

Väideti, et ollakse väsinud, kuigi heal juhul olime kõndinud 200 m.

Kuna ilm oli kord päris külm, otsustasime onni teha tavapärasest soojapidavama

"Tule minu kooli, seal õpetatakse numbreid", kutsus 4-aastane tütarlaps. "Number 8 ma ei oska muidugi", oli õpetaja oma puudujääkidest teadlik. Teinegi usin kaaslane liitus hoolimata oma noorusest, "pliiats" käes numbreid õppima.

 Metsas on eriti mõnus mõistatusi mõistatada! Nendest ei saa lastel vist kunagi küll ning tihti pistame kuskile jalutama minnes mõne vastava raamatu kotti. Enamasti see kasutamata ei jää.

Mida teha, kui on talv ja on kelgud, kuid pole lund? Mängida näiteks laevahukku!

"Maa on meile seda andnud..." On rõõm oma kunagist lasteaia söögisalmi nüüd enne iga lõunasööki koos hoiulastega lugeda.