MTÜ Lapsed Õue liikmed tutvusid õuelasteaedade seminarisarja korraldamise raames Leedu esimese
õuelasteaia Lauko Darželis asutajatega.
See õuelasteaed tegutseb Vilniuses nüüdseks teist hooaega. Tutvus osutus
niivõrd inspireerivaks, et eestlased otsustasid kõhklusteta vastu võtta kutse rahvusvahelisele
õuelasteaedade seminarile.
25.-29. aprillil 2016 toimus Lauko Darželises õuelasteaedade seminar. Kohal olid rootslased,
norrakad, islandlased, austerlased ja eestlased. Põhituumas on kõigi nende
riikide õuelasteaedade idee ühesugune ning käiakse ühte sammu, oli nädala selge
veendumus. Kuid kui Skandinaaviamaad ei pea õuesolemise kasulikkust oma ühiskondades
juba ammu põhjendama, siis eestlased ja leedukad tunduvad oma kodus
mässajatena, kui üritavad olemasolevat toalasteaia regulatsiooni „uuele“ õuelasteaia
kontseptsioonile sobivaks venitada.
Rootsi kogemus I Ur och Skur („Iga ilmaga“)
Rootsi esimene õuelasteaed Lidingös I Ur och Skur Mulleborg avati 1983. aastal ja see kasvas välja tuhandeid
vabatahtlikke koondavast õueorganisatsioonist Friluftsfremjändet. Tänaseks on õuelasteaedu üle riigi sadu ja neid
ühendab katusorganisatsioon I Ur och Skur.
See pakub koolitusi, metoodikaõpikuid ja tegeleb rahvusvahelise teavitustööga.
Rootsis algas diskussioon küsimuse üle, miks võib teha kõige
olulisemaid asju ainult toas, 80. aastatel. Tänaseks on see leidnud veendunud
vastuse, et kõike saab teha õues. Õuesolemine on kõigi meelte treening, see
vallandab fantaasiamängud, aitab kaasa isiksuse arengule, nii et kehaline ja
hingeline areng käivad käsikäes ja toob tervise. Seejuures olgu märgitud, et
kõik I Ur och Skur lasteaiad täidavad Rootsi õppekava. Koolieelikul on varuks
üks oskus, mida teiste lasteaedade lastel pole: ta oskab iseseisvalt pakkida
oma seljakotti, sest matkal on seda ju hädasti vaja!
I Ur och Skuri pedadoogikas on keskseks teljeks õuetegelased:
1-2-aastastel metsaputukas (Skogsknopp),
3-4-aastastel metsatriinu (Skogsknytte)
ja 5-6-aastastel metsatöts (Skogsmülle).
Nad on lastele imelised sõbrad, kes aitavad leida kontakti loodusega, ja seda
aasta läbi. Nad elavad metsas, tunnevad metsa saladusi, teavad kõike
loomadest-lindudest ja kutsuvad loodust kaitsma.
Kõige väiksemate laste puhul on eesmärgiks, et maastik kujuneks
lapsele tema omaks ning ta võiks seda kõigi meeltega avastada. Suuremate laste
puhul peetakse silmas, et meie kogemused kujundavad meie mõtteid ja armastada
saab seda, mida me tunneme. Seega keskkonnast saab hoolida, kui me oleme seda
kogenud. Nii viib väiksemast suuremani pedagoogiline astmestik: naudi – vaata –
mõista – õpi – järelda – tegutse. Rootslased jagavad oma aastakümnete pikku
koondatud metoodikat ja mänge suurima mõnu- ja uhkusetundega!
Norra
Norras on õuelasteaedu väga palju, kuid nad ei ole ühtselt
juhitud. Mõned neist nimetavad end looduslasteaiaks, mõned vabaõhulasteaiaks
või metsalasteaiaks, on ka talulasteaedu. Tundub, et nad on tekkinud Norra
ühiskonna vaimsusest, mis väga soosib matkamist ja välispordialasid kõikidel
aastaaegadel.
Leedu seminaril osales õuelasteaia juhataja, kelle lasteaias
käib 170 last. „Laps on fookuses,“ on nende siht juba algusaegadest peale.
Lasteaed asutati 1989 ja kui KOV nõudis 1990. aastal kohti juurde, siis ei
olnud neil võimalik seda pakkuda muidu, kui et osa lapsi pidi õues olema, sest
maja kõiki ei mahutanud. See aga maksis vähem raha kui mitteõuelasteaed ja
muutis kohtade juurdeloomise ütlemata kiireks. Kuna KOV seda lubas ja õpetajad
tahtsid teha midagi uut, siis oligi õuelasteaed sündinud! Reaalsele
tegutsemisele eelnes kolm kuud plaanimist ja oma filosoofia raamatu
kokkupanemist.
Nüüd järgitakse põhimõtet, et päeva jooksul peab õues
viibima rohkem kui toas. Lasteaiapäev kestab 7.30-17.00. Kuni 4-aastased
magavad lõunal, suuremad pikutavad. Looduses käimine ja õuetegevused läbivad
tervet aastat sõltumata ilmast. Seadusandlus nõuab 12 lapse kohta ühte õpetajat
ja ühte assistenti, õueruumi peab olema 5 m2 lapse kohta ja toaruumi 3 m2 lapse
kohta. Lubatud on rentida või osta telk või konteiner ja ehitada metsamaja.
Õuelasteaia pedagoogikas on olulisel kohal enesekindlus ning
vabadus, mida looduses tegutsemine annab. Samuti asjade tegemine protsessis:
näiteks esmalt minnakse lasteaia paadiga kalale, seejärel õpitakse tõõvõtteid
alates kala puhastamisest kuni praadimiseni lõkketulel. Selleks, et lastega
paadisõite ette võtta, läbivad kõik osapooled päästeõppuse. Ka lapsed õpivad
päästevestidega vette hüppamist.
Igal norra lapsel on ülesanne leida endale lasteaiast sõber.
Norra õuelasteaed valmistab kooliks ette 6-aastaseid lapsi. Kooliminekuealine
peab oskama esineda, mängida lauamängu (sh tulla toime emotsioonidega),
kirjutada oma nime, iseseisvalt riietuda ja pakkida seljakotti. Lisaks peab
oskama laps olla hea sõber ja külastama oma tulevast kooli.
Norra 40% meeslasteaednikest üks – Egil – jutustab, kuidast
temast kui endisest rekkajuhist sai lasteaednik tänu programmile „Mehed
lasteaias“ (Men in Barenhage). Ta
räägib, et mure korral lähevad täiskasvanud tihti välja ja näevad probleemi
uues valguses. Seda tahab ta lastele samuti õpetada. Samas võimaldab õu olla
impulsiivne – teha kiirelt ideid teoks, leiab ta.
Norrakate lähenemine on vähem programmiline kui rootslastel.
Pigem on see vaba, iseõpitud ja jätab oma elulisuses sümpaatse mulje.
Island
Islandil ei ole spetsiaalselt õuelasteaedu, küll aga on kõik
võimalused mitteõuelasteaial rakendada õuesõppe põhimõtteid ja toimida nagu
õuelasteaed. Islandi lasteaedu esindab Vilniuse seminaril 2004. aastal avatud
õuelasteaed ja -kool Stekkjaras. See lähtub Reggio Emilia õpetusest. Lapsi on
180 vanuses 1-15 a.
Lasteaed kasutab matkade korraldamiseks lähendalasuvat suurt
loodusparki, kus fotode järgi otsustades on võimalused selleks oivalised. Lapsed
panevad ise nimed paikadele, kus neile meeldib mängida. Üksnes väga harva jääb tuule
või jää tõttu näiteks Hundimetsas või Viikingite orus mängimata.
Matkapäev on lastele kirjeldamatu vabaduse päev, räägib
õpetaja Asta. Seda ka mitte ülekantud tähenduses, sest ala ei piira ükski aed. „Magic happens!“ ta kinnitab, et õuesolek
aitab kaasa probleemilahendusoskuste arendamisele, uute sõprussuhete
kujunemisele ja kommunikatiivsele võimekusele. Õpetaja roll on olla toetav.
Teisalt ka keelelisi, matemaatilisi ja füüsilisi oskusi saab õues väga vabalt
arendada. Väikestele lastele on ju ainuüksi suurte riiete ja saabastega hakkama
saamine koordinatsiooniharjutus.
Lasteaias on kolm olulist reeglit:
1)
Peatu teeristil
2)
Tule vile peale kohale
3)
Laps peab nägema õpetajat, isegi kui õpetaja ei näe
last
Islandi lasteaiaõpetajad on väga uhked selle üle, et nad ei
täida enam laste kohta käivaid linnulehti ristikestega iga kord, kui laps sõi,
magas või WC-s käis. Need on minevik, mille aeganõudev täitmine on heal juhul
KOV või lapsevanema, mitte aga lapse huvides. Selle asemel pühendavad nad
rohkem aega lastega tegelemisele.
Islandi ettekandest jäi kõlama rõõmust rõkkav noot, et elu
esimese lume sööme loomulikult ära!
Austria
2011. avatud õuelasteaed Waldkindergruppe
Naturkinder on väike 14 lapsega lasteaed. See on avatud poolepäevasena
(7.45-12.30) ja toimib ainult metsas. Lastega koos on korraga kaks õpetajat. Lasteaia
käsutuses on väike ilma vee ja elektrita metsamaja. Talviti kasutatakse seda ka
hommikuringi läbiviimiseks. Lastel on kaasas oma söök ja kui ilm võimaldab,
süüakse õues. KOV lasteaeda rahaliselt ei toeta, kuid selle põhjuseks pole
tõsiasi, et tegu on õuelasteaiaga. Lasteaial on linnas ka väike korter, mida
kasutatakse kord kuus raamatkogupäeval. Vanemale maksab lapsehoid selles
lasteaias 280 eurot kuus.
Oma vaadetelt on Naturkinder
tõeline matkalasteaed, kust ei puudu ka igapäevane lõkketuli. Kuna see tegutseb
ilma traditsioonilise lasteaiamajata, on see heaks näiteks, kui vähe on vaja
selleks, et hoida lapsi õnnelikult.
Leedu
Leedus on mõned õuelasteaiad. Seminar toimus neist
kuulsaimas, nimega Lauko Darželis.
Sellel on kaks filiaali: üks Vilniuses, teine Kaunases. Vilniuses on umbes 40
lapse jagu ja see on kiirelt suurenemas, Kaunase lasteaed on noorem, hetkel 8
lapsega. Lasteaia õueala on mõlemas väga lihtsate peamiselt puust
mängupaikadega liigendatud. Lapsed naudivad aga võrkkiige, õueköögi või
mängumaja kõrval ka ise oma mängupaikade leidmist. Kummaski lasteaias on
küllaldaselt ruumi, et seda teha. Vilniuses pole õu aiaga ümbritsetud ja jõeni
on pääs vaba. Miski hoiab aga lapsi tagasi – need on õpetajatega sõlmitud
kokkulepped, et vee äärde minnakse ainult üheskoos.
Õuesolemine on tihedalt seotud looduse tundmaõppimisega. Nii
teavad lapsed, et piimanõgese õis on magus ja jänesekapsa leht hapu. Ka jõevee
joomist või lume söömist pole õpetajate sõnul võimalik kuidagi piirata. Leedu
õpetajate elutervetest vaadetest jääb meelde šokolaadisöömise näide. Nimelt
avastasid lapsed matkatee mudast imeliselt šokolaadi meenutavad traktorijäljed.
Vaidlus õpetajatega, kas tegu on ikka šokolaadiga, ei olnud kuigi viljakas ja
lõpuks võis igaüks ise järele proovida.
Kontrastiks olgu öeldud, et Austria
metsalasteaia lastel pole lubatud isegi mitte mustikaid süüa, kuna need võivad
olla reostatud haigestunud rebaste poolt.
Leedu õuelasteaedade peamine mure on seadusandlus, mis
arvestab üksnes toalasteaia toimimisega. Õues magamine, söömine, WC-kasutamine,
lasteaia alalt lahkumine ja muud õuelasteaiale omased toimingud ei vasta üldse
tubastele nõuetele ja oleks ka ebaloogiline seda ootata. Õues turvalise
tegutsemise jaoks pole aga mitte mingit regulatsiooni ja see tuleb ise endale
välja töötada. Täpselt samas seisus on ka Eesti.
Ühisosa
Lasteaiad, kust seminariosalejad tulid, erinesid suuruse ja
asukoha poolest, kuid hämmastavalt vähe oma vaadetelt. Seminaril tekkis
küsimusi, millele vastati väga üksmeelselt. Kõik osalejad kinnitasid, et lapsed
justkui vabanevad looduses, kogevad vähem stressi ja toimivad grupina
harmooniliselt. Lapsed naudivad avastamist, piiramatut fantaasiamängu, mida
õuekeskkond toetab ja mängu käigus õppimist. Samuti oli kõigile selge kasu
tervisele ning füüsisele.
Lõpetuseks kinnitas üksmeelt ka huvitav arutelu selle üle,
kas veesilma ette tuleks turvalisuse kaalutlustel rajada tara. Küsimus päädis kindla
järeldusega, et see vähendaks turvalisust. Aiale kutsub lapsi kangesti turnima
ja samas üle aia on väga raske minna vettekukkunut päästma. Selle asemel
panustaksid kõik õuelasteaednikud laste teadlikkuse tõstmisele neid
ümbritsevatest ohtudest.
Teadlikkuse tõstmine on õuelasteaedade suur sõnum ja
paljud tõid esile koostöö vajadust lapsevanemate ning peredega. Ei piisa
sellest, kui juhataja või õpetajad soovivad rakendada õuelasteaia põhimõtteid,
toetus peab tulema ka vanematelt.
Leedu õuelasteaedade seminar oli väga heade
lasteaiaväärtuste kokkutulek. See kinnitas, et õuelasteaedu on Euroopas vaja.
Palju tänu Põhjamaade Ministrite Nõukogule, kes rahastas MTÜ Lapsed Õue
õuelasteaedade seminarisarja, mille kaudu sündis nii paljupakkuv rahvusvaheline
koostöö.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar